"Tuleval aastal ees ootava Reformierakonna esimehe erakorralise valimise kohta võiks öelda Suetoniuse sõnadega: iacta alea est. Liisk on langenud. Reformierakonna järgmiseks esimeheks saab Kaja Kallas. Ainukeseks takistuseks tema teel võivad olla Kallase enda kõhklused," kirjutab Mikser oma Facebooki lehel.

"See, et Hanno Pevkuri lühike tähelend erakonna eesotsas saab peagi läbi, oli selge juba mõne nädala eest, kui Postimehes ilmus rohketele "anonüümsetele allikatele" tuginev dramaatiline jutustus reformipartei sisevõitlustest. Et too artikkel polnud tähistatud sisuturundusena, oli ilmselt vaid toimetaja näpuviga," leiab Mikser.

Tema hinnangul ei peegeldanud ega peegelda aasta eest toimund Reformierakonna juhivalimisel saadud pea kaks kolmandikku häältest toetust Pevkuri isikule või poliitilisele liinile (kui selline eksisteerib). "Pigem oli Pevkuri jaoks õnnelik juhus, et valimissedeli tollel real, kus sai anda vastuhääle Kristen Michalile, ilutses tookord just tema nimi. Kui plekilise kampsuniga Michali asemel on Pevkuri vastaskandidaadiks plekitu mainega Kaja Kallas, ei jää Pevkuri toetusest just palju järele," märgib SDE juhatuse liige.

"Seda enam, et praegusel hetkel on praktiliselt kõik planeedid rivistunud ühele joonele Pevkuri vastu. Erakonnasisese võimujaotuse ideaalmudeli osas ei ole Michal, Ligi, Rõivas ja Rosimannused-Kallased muidugi kaugeltki mitte ühel nõul, kuid riigikogu valimiste päeva vääramatu lähenemine on sundinud nad "vähima halva" peale kokku leppima, ja selleks on Kaja Kallas," kirjutab Mikser.

Tema arvates ei saa objektiivselt Pevkurile ette heita ei partei kehva reitingut ega kohalikel valimistel põrumist. "Reformierakond ei jäänud oktoobris alla ei oma varasematele tulemustele ega ka seekordsetele ootustele. Erakonna strateegide kasvav frustratsioon on põhjustatud pigem sellest, et esmakordselt pärast 1999. aastat läheb oravapartei parlamendivalimistele vastu olukorras, kus nende juht ei ole tõenäolisim pretendent peaministri kohale ja kus erakonna valitsusse pääseminegi näib valimiste järel kõike muud kui kindel. See tekitab võimulpüsimisele orienteeritud erakonna juhtliikmetes ängi ja õõva ja sunnib otsima uut lahendust, mis raputaks status quod ja tekitaks avalikkuses õhinat."

Mikser leiab, et töö Stenbocki majas kuulub kindlasti Kaja Kallase poliitiliste ambitsioonide hulka ja tee sinna käib mõistagi läbi erakonna esimehe ametiposti.

"Kui miski teda kandideerimise osas kahtlema sunnib, siis on see tema tänaste "toetajate" siirus. Michal ei ole unustanud, et vaid aasta eest pidas Kallas kihutuskõnesid Pevkuri kasuks ja nimetas Michali plekilist minevikku erakonna arengule probleemiks. Jürgen Ligi suust pärineb aga Eesti poliitretoorika kullafondi kinnistunud tõdemus kolleegi suurtest silmadest ja suletud suust. Staažikamad reformistid meenutavad mõrult sedagi, kuidas värskelt Toompeale saabunud Kallas asus vanematele ja kalestunumatele poliithaidele eetikat õpetama," lisab Mikser.

"Sestap on täiesti selge, et mitu skandaalidest räsitud või muidu vastuolulise renomeega reformierakonna juhtivtehnoloogi näevad Kallast mitte niivõrd ideaalse tulevase peaministrina, kuivõrd pelgalt kasuliku tööriistana erakonna valimistulemuse maksimeerimisel. Ja Kallas teab seda suurepäraselt. Küllap on tal meeles seegi, et eelmisel korral, kui üks Kallas Brüsselist erakonda üle võtma tuli, piisas talle umbes seitsmekümne kahest tunnist partei poliitköögis, et selg ees uksest välja tulla ja Brüsselisse tagasi kiirustada," meenutab Mikser.

Tema sõnul ei lähtu Pevkuri soov sooritada valimisprotseduurid kibekiiresti uue aasta alguses mitte usust, et nii õnnestuks tal Kallast valimistel võita, vaid lootusest, et Kallas ei suuda kaalukat kandideerimisotsust kiirkorras langetada.

Suvine juhivalimine annaks Mikseri hinnangul nii Kallasele kui kogu erakonnale aega muutuste mõttega harjuda ja pakuks tänuväärselt ka rohkesti meediakatet. "Demokraatlike sisevalimiste protseduuri etendades saaks erakondliku lendava tsirkusega sõita läbi kõik maakonnalinnad ja kanda programmiliste väitluste nime all ette erakonna valimismanifesti," ennustab SDE poliitik.

"Šõud saab kindlasti ja küllap lisandub Kallasele ja Pevkurile ka kõrvalosatäitjaid. Usun, et Jürgen Ligi on siiras ja adekvaatselt ensekriitiline, öeldes end eelistavat poliitika kujundamist inimeste juhtimisele, kuid lisaks leidub erakonnas ka poliiitkuid, kes on valmis oma nime valimissedelile kandma, valitagu siis parajasti presidenti olümpiakomiteele või kogu riigile. Mõistagi on need inimesed laval ka erakonna esimehe valimisdebatiides, olgu neil siis reaalset edušanssi või mitte," märgib ta.

Mikseri sõnul on Reformierakond esimees Kaja Kallasega eelseisvas valimiskampaanias kindlasti värske bränd ja võitluses häälte pärast teeb see konkurentide elu raskemaks.

"Aga kuna meie võimuses ei ole teise erakonna sisemisi arenguid suunata ega väärata, siis peame me nendega elama. Kui esimeheks valitud Kallas suudab ennast erakonna richelieude ja machiavellide üle kehtestada, siis on tal kindlasti potentsiaali enamaks kui üksnes opositsiooniliidri positsiooniks. Muidugi tuleb selleks raputada erakonnalt ka ideoloogilise dogmaatilisuse ja enesekeskse ülbuse kuvand, kuid kui keegi selleks üldse eeldusi omab, siis on see just Kallas," leiab Mikser.

Reformierakonna sisemised vastuolud tulid uue hooga avalikkuse ette möödunud nädalal, kui erakonna auesimees Siim Kallas teatas, et Reformierakonnas tuleb teha uued juhivalimised, sest osa erakonnast on juhtimisega rahulolematu. Reedel vastas Kallase öeldule erakonna esimees Hanno Pevkur ettepanekuga korraldada uue juhi valimised juba 2018. aasta jaanuaris.