"Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Eesti kaitseväe korraldus peaks ka edapidi olulises osas rajanema reservväel ja ajateenistusel. Aastate jooksul välja töötatud ja läbi erinevate valitsuste kestnud pikaajalisi plaane ei maksa uisapäisa muuta pelgalt valimiseelsetel propagandistlikel ajenditel," vastas Mikser Delfi palvele kommenteerida palju tähelepanu tekitanud Reformierakonna kaitsepoliitikat puudutavat valimisprogrammi.

"Kindlasti on mõeldav kutselise komponendi suurendamine näiteks teatud väeliikides, mis nõuavad kõrgemat professionaalsust. Ka Eesti kutseliste kaitseväelaste värbamis- ja karjääripoliitika on lähtunud eeldusest, et tegevteenistusse astuvad sõjaväelased on läbinud ajateenistuse. Samuti tegutseb kaitseliit kui kodanike vabal tahtel rajanev riigikaitseorganisatsioon suures osas just ajateenistuse läbinud reservistide ettevalmistuse hoidmise ja arendamisega," jätkas sotside esimees.

Mikseri sõnul toetavad sotsiaaldemokraadid põhimõtet, et riik peaks soodustama vabatahtlikku riigikaitselist tegevust. "Ent üksnes vabatahtlikke haarav ajateenistus seab kaitseväe reservi tootmise liiga suurde sõltuvusse tööjõuturu olukorrast ja muudab keeruliseks pikaajalise planerimise. Lisaks on ammendavalt selgitamata, kuidas toimuks täielikult elukutselises Eesti kaitseväes näiteks rahvusliku ohvitserikorpuse tootmine."

Sotsiaaldemokraadid peavad üheks olulisemaks ülesandeks seoses riigikaitse arenguga ka tervikliku veteranidepoliitika loomist, mis sätestaks missiooniveteranide sotsiaalsed garantiid ja riiklikud soodustused. "Eesti osalemine rahvusvahelistel välisoperatsioonidel on lähtunud Eesti rahvuslike huvide kaitsmise vajadusest, nii nagu vabariigi valitsus ja riigikogu on neid defineerinud. Mehed ja naised, kes on Eesti riigi kutsele vastanud ja olnud valmis oma elu ja tervise ohtu seadma, väärivad kõrgeimat riiklikku tunnustamist ja riigi poolset hoolt. Tänaseks on Eestis juba tuhandeid missiooniveterane, seega ei piisa enam üksikotsustest, vaid on vaja terviklikku lahendust," lausus Mikser lõpetuseks.