„Stagnatsioon Eesti poliitika lipulaeva Reformierakonna pardal on tõsiasi. Maailm muutub erakordselt kiiresti ja see, mis oli eile innovatiivne, võib homme olla anakronism," vastas Mikser Delfi küsimusele Reformierakonna hetkevormi kohta. "Näiteks näeme, kuidas mõni firma, mis kümne aasta eest oli mobiiltelefonituru liider, võib täna olla raskustes, kuna magas maha hetke, mil tavalisest telefonist sai keeruline multimeediaplatvorm."

Mikser sõnul on Reformierakond klammerdunud vanadesse dogmadesse. "Ei teagi, kas tingituna mõttelaiskusest või ideoloogilisest paindumatusest," mõtiskles ta. "Näiteks madalate ja ühetaoliste maksude ja statistiliste kasvunumbrite kultus. Tänases maailmas aga ei taga riigi edukust globaalses konkurentsis mitte naabrist protsendipunkti võrra madalam tööjõumaks, vaid riigi suutlikkus investeerida kokku kogutavat rahvuslikku rikkust inimvara arendamisse."

Mikseri arvates on ka pime usk, et majanduskasv konverteerub iseenesest vastutustundlikuks haridus-, kultuuri- ja sotsiaalpoliitikaks, selge mõttekramp.

"1960ndatel aastatel algatas Iraani viimane šahh Mohaamed Reza Pahlavi nn „Valge Revolutsiooni“ eesmärgiga viia Iraan aastatuhandevahetuseks maailma viie juhtiva tööstusriigi sekka. See ambitsioonikas kava jäi teostamata mitmel põhjusel, millest üheks oli asjaolu, et šahhi ja tema lähikondlased ei suutnud õigesti lahti mõtestada neid ühiskondlikke ja kultuurilisi tegureid, mis olid aluseks läänemaailma majanduslikule edule," toob Mikseri näite ajaloost. "Reformierakonna programmist „15 aastaga viie rikkama riigi hulka“ on esimesed kuus aastat selja taga ja seega on aeg enesekriitikaks ja kursi korrigeerimiseks enam kui küps. Paraku ei näita Ansip ja tema lähikondsed mingeid märke sellest, et nende arusaam Eestist ja maailmast oleks arenenud ligilähedaseltki sama kiiresti, kui on muutunud maailm meie ümber.“

Täna on Pärnus Reformierakonna üldkogu, kus partei uueks esimeheks valitakse taas Andrus Ansip.