"Parlamentaarses riigis, kus kaitseväelaste võõrsile lähetamise otsuse peab heaks kiitma parlamendi täiskogu, peaks olema elementaarne, et peaminister või kaitseminister isiklikult informeerib valitsuse plaanidest esmalt seadusandjaid ja kutsub alles seejärel kokku pressikonverentsi. Meil on juhtunud vastupidi," ütles Mikser Delfile.

"Eesti ei pea ega saagi pretendeerida globaalse politseiniku rollile. Kesk-Aafrika Vabariigi kriisi lahendamine vajab rahvusvahelise üldsuse abi, kuid sellesse on võimalik panustada ka mittesõjalisel moel," lisas ta.

Senisest ajakirjanduse poolt vahendatud informatsioonist võib Mikseri hinnangul järeldada, et peamiseks argumendiks kaitseväe missioonile lähetamisel on liitlassuhte tugevdamine Prantsusmaaga.

"Liitlassuhted Euroopa Liidu ja NATO liikmetega on Eestile kahtlemata tähtsad, ent igal juhul peab valitsus missiooni lähetamise eelnõud riigikogusse tuues selgitama ka seda, kuidas on Kesk-Aafrika Vabariigi humanitaarkriis seotud Eesti vahetute julgeolekuhuvidega," leidis ta.

Sotsiaaldemokraadid langetavad otsuse, kas valitsuse algatatavat eelnõu toetada või mitte, pärast seda, kui oleme saanud tutvuda eelnõu teksti ja seletuskirjaga.

Valitsuse eilsel kabinetinõupidamisel tutvustatud kavade kohaselt panustaks Eesti Kesk-Aafrika Vabariigi missioonile ühe jalaväerühma ja toetusüksusega, kokku kuni 55 kaitseväelasega ühekordselt.