16. novembril 1988. aastal vastu võetud deklaratsioonis oli kirjas, et stalinismi ja stagnatsiooniaja sisepoliitika tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline olukord. Looduskeskkond on katastroofiolukorras ning majanduse destabiliseerumine mõjub negatiivselt elanikkonna elatustasemele, vahendab
"Aktuaalset kaamerat".

Ülemnõukogu nägi vaid üht väljapääsu - Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes.

Deklaratsiooniga kuulutati Eesti seadused Eesti seadused ülimuslikuks ja tehti ettepanek välja töötada liidulepingu tekst NSV Liidu ja Eesti NSV suhete kohta.

Ajaloolane ja riigikogu liige Lauri Vahtre ütles, et kui kujutada Eesti vabaduse ja taasiseseisvumise teed trepina, siis oli suveräänsusdeklaratsiooni heakskiitmine üks selle trepi tähtsamatest astmetest.

Läti ja Leedu kuulutasid oma suveräänsust Eestist kolmveerand aastat hiljem. Veidi vähem kui aasta jäi siis veel Berliini müüri langemiseni.