Süüteomenetluses tekitatud kahju eest saab edaspidi kuni 44 680 eurot hüvitist

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas algatada eelnõu, mis lihtsustab põhjendamatu vahistamise, ametist kõrvaldamise või vara arestimise tõttu kahju kannatanud isikutel riigilt hüvitise saamist.

Eelnõu määrab ära ka hüvitise absoluutsumma. Näiteks on plaanitud hüvitise maksimaalseks suuruseks 48-kordset keskmine brutokuupalka, mis 2013. aasta III kvartali statistika järgi oleks 44 640 eurot.

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste selgitas, et tervikliku riigivastutuse regulatsiooni väljatöötamine on olnud keeruline ja võtnud aega.

Tänaseks on justiitsministeeriumis valminud selle kõige hädapärasem osa – süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõu. Eelnõu loob asjakohase regulatsiooni nendele inimestele kahju kompenseerimiseks, kes on süüteomenetluses kannatanud moraalset või varalist kahju.

Kahju hüvitamise eelduseks on, et isik on kohtu pool lõplikult õigeks mõistetud või on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud. Kompenseerimise aluseks võivad olla juhtumid, kus isik on näiteks vahistatud, kahtlustatavana kinni peetud, ametist kõrvaldatud, tema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, tema vara on arestitud või ära võetud. Hüvitise saamiseks peab isikule olema tekkinud reaalne kahju ning esinema põhjuslik seos kahju ning eelpool nimetatud piirangute vahel.

Plaanitava uue regulatsiooni kohaselt toimub kahjude hüvitamine sama menetluse raames. See tähendab, et kannatanu ei pea enam pöörduma uue kohtuvaidluse algatamiseks halduskohtusse, vaid hüvitise saamine lahendatakse maakohtus sama menetluse raames.

Millal süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu Riigikokku esimesele lugemisele jõuab on hetkel veel lahtine. Eelnõu arutamine jätkub põhiseaduskomisjonis aprillis. Uus seadus võiks esialgse plaani kohaselt kehtima hakata tuleva aasta 1. jaanuarist.