Unt on kõige enam solvunud selle peale, et Ansomäe suusakeskuse juhtkond pole süüd omaks võtnud ega tunnistanud näiteks, et nad ei osanud säärast asja ette näha, vaid on süüdistama hakanud õnnetusse sattunuid, kellest üks hukkus ja teine sai raskelt viga.

"Instruktorid olid kogu aeg mäe peal, nad ise sättisid neid naisi ritta," imestas Unt. "Kõige suurem häbematus on süüdistada seda, keda enam ei ole."

"Kui inimene pannakse juhitamatu sõiduriista peale istuma ja tal lubatakse mäest alla sõita, siis peab olema garanteeritud, et sel pole võimalik raja pealt välja minna. Aga raja piirdeid praktiliselt ei olnud," lausus Unt.

"Renni äärt oli 20–30 sentimeetrit, sellest lopsasid need tuubid üle ja läksid praktiliselt kohe, viie meetri pärast, raja pealt välja. Keerasid mäe peale, kus oli lage, seal oli aega sekund või kaks, seejärel järsust mäest alla, metsa sisse vastu puud. Kiirus ei saanud ka alguses olla suur, sest stardist oli 7–8 meetrit, (kui lumerõngad juba renni äärest üle läksid)," rääkis mees. "Rada oli jäine ja vall olematu, lumi oli ära sulanud."

Unt on vihane, et raja ääres ei olnud ühtegi aeda. "Oleks pidanud olema plastaed torudega. Aeda ei tahetud või ei suvatsetud panna ka puudele kolmnurkselt, et oleks nendest eemale juhtinud. Kaks võrkaeda ja inimene oleks elanud," on Unt kindel, et õnnetuse oleks saanud ära hoida.

Pärast õnnetust kutsus Unt kohale politsei ja näitas ära jäljed. "Loodan, et uurimine on erapooletu ja öeldakse arvamus, kas on turvapiirdeid vaja või ei ole," lausus Unt.

Eilses õnnetuses viga saanud naise seisund ei ole Unti sõnul eluohtlik, kuid siiski raske. "Tal said viga roided ja puus. Eile tehti operatsioon ära. Ma kardan, et ta on veel kaua aega haiglas."