Suursaadik: tunneme muret vene koolide saatuse pärast Eestis
„Meie hinnangul ei ületa suurema osa Eesti venekeelsete elanike nõudmised kehtiva rahvusvahelise õiguse raame, mis on pandud paika rahvusvaheliste konventsioonidega, aga ka ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega,“ lisas diplomaat.
„Loomulikult on Eesti riigil täielik õigus teha hariduse alal reforme, mida ta peab vajalikuks,“ ütles Merzljakov. „Aga me tunneme muret vene koolide saatuse pärast Eestis — täpsemalt vene lastele kvaliteetse emakeelse hariduse võimaluse tagamise pärast.“
Järgmisest õppeaastast peavad Eesti üldhariduskoolid õpetama gümnaasiumiastmes vähemalt 60 protsenti kohustusliku riikliku õppekava mahust eesti keeles.
Sarnaselt haridusküsimusega on suursaadiku sõnul oluline, et neis Eestis piirkondades, kuhu on koondunud venekeelne elanikkond, oleks tagatud õigus kasutada vene keelt ametiasutustes ja töökohtadel.
