Tänane Euroopa Liidu üldasjade nõukogu Luksemburgis valmistas ette 25.-26. juunil toimuvat Euroopa Ülemkogu. Eestit kohtumisel esindanud suursaadiku Euroopa Liidu juures Matti Maasika sõnul keskendub käesoleval nädalal toimuv Ülemkogu rändeküsimuste problemaatikale ja Kreeka olukorrale. Rändeküsimuste arutelu keskmes saavad suursaadik Maasika kinnitusel olema nii põgenike ümberpaigutamise ja ümberasustamisega kui ka pagulaste tagasisaatmise ja tagasivõtmisega seotud küsimused, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Suursaadik Maasika sõnul on olemas kõigi EL liikmesriikide solidaarne valmisolek probleemi lahendamisse panustada, kuid konkreetsetes jaotusmehhanismides üksmeelt veel hetkel ei ole. „Eesti mõistab, et rändekriis on kõigi ühine probleem, mille lahendamises peavad kõik osalema,“ ütles suursaadik Maasikas. Matti Maasika kinnitusel on Eesti valmis panustama proportsioonis Eesti suurusega. „Meile on kõige valulisemaks probleemiks seni pakutud ebaõiglane jaotuskava, mis ei ole tasakaalus meie rahvastiku ja majanduse osakaaluga Euroopa Liidus,“ sõnas Maasikas. „Sellisena võib kogu migratsiooniküsimuste käsitlemine valesti minna – majanduslikult, poliitiliselt, inimlikult,“ nentis Matti Maasikas. Tema sõnul on Ülemkogult oodata suuniseid kiireks edasiliikumiseks nii, et kõik liikmesriigid osalevad ja riikide konkreetsed panused otsustakse üheskoos.

Vastavalt käesoleva aasta varasematele otsustele, mis volitasid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat looma Euroopa välisteenistuses strateegilise kommunikatsiooni meeskond, kes töötaks ühtlasi välja vastava tegevusplaani, raporteerib nüüd kõrge esindaja Federica Mogherini Ülemkogul tehtud tööst, esitades esmase tegevuskava, kuidas paremini ja koostöös tutvustada ELi poliitikaid idapartnerlusriikides ning seista vastu vene propagandale. Suursaadik Matti Maasika sõnul on kiiduväärt, et küllaltki lühikese ajaga on suudetud institutsioonide ja liikmesriikide koostöös luua Euroopa välisteenistuses täiesti uus üksus. See alles loomisjärgus olev meeskond on juba paika saanud esmased tööülesanded. „Seatud on päris ambitsioonikad eesmärgid, mille elluviimiseks on nüüd vaja edasi liikuda juba konkreetsete tegevuste ja sihtrühmade määratlemisega,“ ütles suursaadik Matti Maasikas. „Oluline on samuti kaasata ning toetada partnerriikide võimekust Euroopa Liidu poliitikaid oma riigis kommunikeerida,“ märkis Maasikas. Eesti Idapartnerluse Keskus viib läbi selle ala koolitusprogramme. "Tänase arutelu ehk kõige olulisem tulemus on ühine arusaam, et ükski EL liikmesriik ei ole Vene propaganda vastu immuunne. Küsimus pole venekeelse kogukonna suuruses ega riigi asukohas, kõik peame ühtviisi valvsad olema," tõdes Maasikas.

Veel on Ülemkogu päevakavas julgeoleku- ja kaitseküsimused, lisaks tervitatakse Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiat ja viie Euroopa Liidu institutsiooni presidendid esitlevad mõttepaberit ettepanekutega Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks.