Süüria kodanik taotles enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest tema kinnipidamiseks polnud alust. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) taotles isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist, teatas põgenikku esindanud Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK).

EIK õiguseksperdi Anni Sääri sõnul peab kinnipidamine kehtiva õiguse kohaselt olema vajalik, proportsionaalne ega tohi teenida administratiivseid huve. “Varjupaigataotlejate kinnipidamisel tuleb arvesse võtta ka nendega seotud olulisi asjaolusid, näiteks kultuurilist või religioosset tausta,” ütles Säär.

Süürlane taotles EIK juristide abiga enda vabastamist kinnipidamiskeskusest, sest tema seal kinni hoidmiseks puudus alus. Inimõiguste keskus rõhutab, et varjupaigataotlejate olulise põhjuseta kinnipidamine on nende põhiõiguste õigustamatu ja tugev rikkumine.

PPA seisukohad, et süürlasel on kinnipidamiskeskuses turvalisem või et seal võib tema taotluse menetlemine olla prioriteetsem, olid kohtu arvates asjakohatud. Kohtu otsuse kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamine erandlik ning seda meedet võib kasutada vaid viimasel võimalusel - näiteks juhul, kui on oht, et inimene võib väljasaatmisega viivitada või varjupaigamenetlust kuritarvitada.

Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper soovitas PPA-l oma tegevuses inimõiguste kaitsele rohkem tähelepanu pöörata. “Inimeselt ei tohi võtta tema vabadust vaid seetõttu, et nii on ametnikele mugavam,” ütles Käsper. “Varjupaigataotlejad, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema, ei saa oma inimõiguste kaitse osas loota kellelegi teisele peale riigi, kust nad varjupaika paluvad.”

Inimõiguste keskuse seisukoht on, et kuna Süürias on käimas kodusõda, on tsiviilisikute elu relvakonflikti tõttu ohus ja neid ei saa sinna tagasi saata, mistõttu ei saa Süüria kodanike varjupaiga taotlemist mingil juhul lugeda varjupaigaõiguse kuritarvitamiseks.