Postimees kirjutab, et eelmisest nädalavahetusest alates kuni viimaste päevadeni välja on taevas Eesti kohal elust kihanud. “See oli tõesti tähelepanuväärne, linde lendas kümneid tuhandeid korraga,” sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees. Linnud põgenesid külmalaine eest, mis jõuab üle Soome lahe viimaks ka Eestisse.

“Ka eelmisel aastal, kui talv algas suure pauguga, oli samamoodi,” rääkis Kalamees. “Linnud tunnetasid külmalaine saabumist ning tulid siis kõik korraga. Enne suurte külmade saabumist antakse lindudele stardikäsklus.”

Praegu liiguvad veel viimased linnusalgad, massränne on Kalamehe arvates läbi.

Kuigi vanarahvas on võrdlemisi vähe täheldanud valgepõsklagle rännu seostest seejärel saabuvate ilmastikumuutustega, on hanede ja hallade vaheline seos siiski kindlalt tuvastatud.

Kehvad toitumistingimused põhjas on liikvele ajanud isegi pasknääriparved, keda on ornitoloogid sel sügisel tavalisest rohkem sebimas näinud. Läänemaa ornitoloog Ivar Ojaste on põldude kohal märganud Põhjamaa asukat karvaselgviud. Ka tema põgeneb külma eest lõuna poole, ehkki vahel jääb ka Eestisse talvituma.

Seevastu Eestis suvitanud linnud on enamjaolt juba läinud. “Luhad ja poldrid on jäänud küllalt tühjaks, ka sookured on suures osas ilmselt lahkunud. Saabuma hakkab vaikne seis,” nentis Kalamees.

Põhjamaalt põgenevaid linde on õhtuti oma kõrvaga kuulnud ka Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.

Tema andmetel jõuab külmafront laupäeval Soome lahele, seal kujuneb välja sajutsoon ning liigub edasi Eesti suunas. “Esialgu sajab mandril vihma, õhtul võib põhjarannikul tulla juba ka lörtsi,” sõnas Merilain.