SUUR ÜLEVAADE | Päästjate suvi oli erakordselt keeruline, harvaesinev ilm tõi kaasa rohkem tulekahjusid kui kunagi varem
Võrreldes eelmise aastaga kasvas väljakutsete arv suvisel perioodil (maist augustini) 23%. Poole rohkem oli võrreldes mullusega erinevaid prügi, lõkke ja grillimisega seotud tulekahjusid, maastikupõlenguid oli mullusest 14% rohkem. Tulekahjusid oli sel suvel võrreldes eelmisega kokku rohkem kui 31% või lihtsamini öelduna oli võrreldes möödunud kolme aastaga sel suvel tulekahjusid rohkem kui 600 korral.
Seejuures olid kõige keerukamateks väljakutseteks just suuremahulised väljakutsed (vt ülalt). Üle 24 tunni väldanud sündmuste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga tervelt 2600% - mullu oli üle 24 tunni kestnud väljakutseid suvisel perioodil 1, tänavu oli neid 27.
Artikli alguses olevalt graafikult saab vaadata suuremaid väljakutseid, mis päästjate tööd suvel mõjutasid. Kõik päästeameti ressursid olid sündmuste hulga ning mahu tõttu pidevalt hõivatud, kokku osales päästetöödel suvel 110 erinevat komandot, neist 55 riiklikku ja 55 vabatahtlikku. Kokku teeb see 2257 päästjat, 1851 riiklikku ning 406 vabatahtlikku. Selline päästjate hõive tähendab, et päästjaid osales kustutustöödel viis korda rohkem, kui viimase kolme aasta vältel keskmiselt kokku.
Ühele päästesündmusele sõitis suvel keskmiselt 2,1 päästesõidukit, maastikutulekahjule sõitis neid 4,1. Kõige mahukamatel maastiku kustutustöödel osales keskmiselt 10 komandot ning 21 tehnikaühikut. Üle 24 tunni väldanud sündmustel oli vastav näitaja 12 komandot ning 26 tehnikaühikut.
Üks päästesündmus kestis sel suvel keskmiselt ligi poolteist tundi, kuid kõige kauem vältas sündmus 12 päeva, kui kustutati raba Narva-Jõesuus. Alloleval ajajoonelt tasub hiirega üle libistada, mitmed päästesündmused ületasid üle riigi uudiskünnise ning terve suvi võis kuulda teateid maastikutulekahjudest, millega päästjad võitlesid.
Kõige ressursimahukamaks väljakutseks oli Vikipalu metsapõleng, mille kustutamisel osales kokku 347 päästjat 11 päeva vältel, lisaks veel 56 kaitseliitlast, 66 inimest reservpäästerühmast ja 296 vabatahtlikku.
Maastikutulekahjude ulatus oli viimaste aastate võrdluses suurim, kokku põles keskkonnaagentuuri hinnangul 430-446 hektarit metsa. Võrdluseks: 2017. aasta suvel põles 29 hektarit maastikku, 2016. aasta suvel 116 hektarit, kolm aastat tagasi põles suvisel ajal 67 hektarit maastikku.
Sellised mastaabid panid proovile päästeameti võimekuse ning tervelt seitsmel korral pidi amet tõdema, et nende elupäästevõimekus on piiripealne. See tähendab, et kriitilisel piiril kutsuti kokku kas reservmeeskonnad või staapide ja korrapidamisgruppide kaudu paigutati meeskonnad ümber. Tuli ette mitmeid olukordi, kus elupäästev üksus oli sündmusel, kuid lisandus juurde uusi väljakutseid ning nendega hakkama saamiseks tuli appi eraldi loodud meeskond.
Ainus koht, kus päästjate töökoormus vähenes, oli vigastute arvelt. Haavata sai tulekahjudes üle poole vähem inimesi kui mullu - 2017. aastal sai tuleõnnetustest viga 36 inimest, tänavu 17. Siiski tulekahjudes hukkus 2017. aasta suvel sama palju inimesi nagu tänavu, kuid kolme möödunud aasta lõikes on hukkunute arv kahanenud.
Uppunute arv on viimastel aastatel paraku kasvanud. Suvekuudel jättis veekogudesse oma elu 21 inimest, mullu uppus suvel 19 inimest, aasta varem 16. Uppumise ennetamise vastu võideldi kampaaniatega, et purjakil inimesed vette ei tikuks. Näiteks selgub päästeameti statistikast, et meediakampaania veeohutuse kohta jõudis üle 930 000 inimesi, see on terve internetiga ühendatud Eesti elanikkond.
Kokku läks maastikutulekahjude likvideerimine maksma pool miljonit eurot, sellest ainuüksi Vikipalu kustutamisele kulus 260 000 eurot. Vikipalus põlenud metsa väärtus oleks võinud hinnanguliselt RMK arvutuste järgi olla ligi 1,3 miljonit eurot.
