Suure Tõllu hoidmine Tallinna kesklinnas Admiraliteedi basseinis viis meremuuseumi võlgadesse, kuna asutusel pole piisavalt raha suure kairendi tasumiseks.

Mullu mais ütles meremuuseumi direktor Urmas Dresen, et Tallinna Sadam küsib Suure Tõllu kaikoha eest 847 000 krooni aastas, millest riik tasub muuseumi eest ligi 600 000. Seoses kolimisega kustutab Tallinna Sadam meremuuseumi võla.

Järgmisel nädalal kolib laev üle lennusadamasse, kuhu koondatakse kõik seni eraldi asunud meremuuseumile kuuluvad eksponaatlaevad. Suvel on kavas avada nendest näitus.

Teisipäeval toimuval laeva aastapäevaüritusel antakse üle tänukiri Aadu Luukasele, kelle vahenditega renoveeriti laeval kapteni sõidukajuti kompleks.

Luukase poolt annetatud ligi 200 000 krooni on seni suurim eraisiku poolt antud toetus laeva taastamiseks, teatas Delfile Eesti Meremuuseum.

Baltikumi ainsa sõjaeelsest ajast säilinud ning maailmas ainulaadse jäämurdja ehitas mainekas saksa laevatehas Venemaa kaubandus- ja tööstusministeeriumi tellimusel spetsiaalselt Tallinna sadama jaoks.

Ajaloolise aurulaeva vettelaskmine toimus Stettinis 28. detsembril 1913. a. Järgmise aasta 15. märtsiks oli laev lõplikult valmis käigukatsetusteks.

74 meetri pikkune Suur Tôll on olnud enamlaste ja soomlaste käes. Eesti sai laeva endale Tartu rahulepingu alusel.. Teise Maailmasõja ajal Venemaale Lomonossovisse viidud laev toodi tagasi 1998. aastal ja anti üle Eesti Meremuuseumile.