SUUR PRESIDENDIDEBATT: Allar Jõks ja Siim Kallas risttules — mida teha pagulaste küsimusega? Kuidas on lood mineviku mustade laikudega? Kes oskab paremini Puškinit tsiteerida?

 (130)

Täna toimunud Delfi TV presidendidebatis olid vastamisi kaks soosikut - endine Euroopa Komisjoni asepresident ja ekspeaminister Siim Kallas ning kunagine kohtunik ja õiguskantsler ning praegune vandeadvokaat Allar Jõks.

Kallas ütles, et motivatsioon presidendiks kandideerida on soov kujundada Eesti tulevikku ja ettekujutus sellest, milline see olema peaks.

Jõks ütles, et on kaks võimalikku lähenemist poliitika tegemisele. Üks, et riigi ehitamine on erakondade pärusmaa, ülevalt alla ja vastupidine lähenemine selle kohta, et see on kõigi ühine asi. Jõksi sõnul on presidendil võimalus panna n-ö prožektor õigesse kohta ja asjad hakkavad liikuma.

Siim Kallas ütles, et on selles osas Allar Jõksiga nõus, et president on suunanäitaja ja presidendil on suur roll välispoliitika kõrval ka tuua sõnumit sissepoole.

Ka põhiseaduse järgi on presidendil päris suur roll asju mõjutada. Tema arvamuse kaudu, formaalselt, lükates tagasi seadusi, aga tegelikult konsulteerides parlamendiga nende teemal juba ette.

Vestlust juhtinud Krister Paris tuletas meelde, kuidas president Lennart Meri painutas presidendi võimu piire, keeldudes ametisse nimetamast ministreid.

"Presidendil peab olema sõna öelda, kui pakutakse tähtsaid ametnikke, siis president teeb omamoodi kvaliteedikontrolli ja ütleb et kuulge, selle inimese kogemus ja taust ei vasta sellele, mida oodatakse ja arvan, et ükski peaminister ei jäta sellist arvamust kuulda võtmata," arvas Kallas.

Seotud lood:

"Ma olen olnud õiguskantsler ja ka õiguskantsleril ka, põhiseadus seab ainult raamid. Mina proovisin ka, kui kaugele õiguskantsler võib minna ja ma läksin isegi nii kaugele, et õiguskantsleri aruannete ajal parlamendis valitseva erakonna inimesed ütlesid, et õiguskantsler ei luba riiki juhtida nii nagu me tahame. Mis puudutab Lennart Meri katsetesse põhiseadust tõlgendada, siis ma arvan, et see oli ainõige tee ja ma olen nõus ka sellega, et president ei ole kummitempel," lisas Jõks.

Oma suhetes erakondadega nägid mõlemad kandidaadid end iseseisvana.Küsimusele, miks ta ründab erakondi, vasta Allar Jõks: "Ma ei ründa erakondi, ma ründan seda, kui 2500 euro eest on võimalik osta visiit peaministri kabinetti."

Kallas ütles, et tema on iseseisev inimene ja tal on oma vaated. "Ma olen nende vaadete eest seisnud ja olen neid ka muutnud."

Pagulaste küsimusest rääkides ütles Kallas, et oma rahvale peab kindlustama turvatunde, olgu selle hinnaks siis kas või tara piiril - seda küll viimase võimalusena. Jõks leidis, et põhiseaduse aluspõhimõte sätestab rahvusriigi, ent praegu on valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.

Kallas ütles, et on avatud ühiskonna pooldaja ja ka Eestisse tuleb ju aastas tuhandeid sisserändajaid. „See ei tähenda, et ränne peaks olema ohjamatu. See ränne peab olema juhitud. Oma rahvale tuleb öelda, et turvatunne on tagatud ja kui selle turvatundega pole midagi muud peale hakata, kui hakata planku ehitama, mis on väga halb, siis ma olen valmis ütlema, et nüüd ehitame siis selle tara, kui meil ei ole muud varianti. Aga peab olema muu variant ja need variandid on ka olemas. Ränne ei tohi ohustada kogukondi," rõhutas Kallas.

Jõks leidis, et pagulaste hordide taga peame nägema lennukeid ehk meie liitlasi. "Liitlastel on probleemid, mille juures me ka saame aidata pagulasi vastu võttes. Ühelt poolt. Teiselt poolt vabariigi president on põhiseaduse valvur ja iga küsimust, välis- ja julgeolekuküsimust on võimalik viia põhiseaduseni, põhiseaduse aluspõhimõteteni. Põhiseaduse kaitse klausel, mille ma 2003. aastal aitasin põhiseadusse sisse viia, mille kohaselt üks riigi aluspõhimõte on rahvusriik. Ehk ka pagulaste küsimuses tuleb valitsusel vastu võtta otsused, mis on kooskõlas rahvusriigi põhimõtetega. Täiesti õige oli valitsuse seisukoht, et ei automaatsetele kvootidele, ja see mis praegu toimib, et on julgeolekukontroll, kaalutakse, vaadatakse läbi, kas inimeste taust on korralik, see on õige lähenemine ja kooskõlas ka põhiseaduse aluspõhimõtetega."

Kallas lisas, et kui Kreeka räägib solidaarsusest, siis Kreekale on aastaid räägitud, et pangu oma piirile rohkem ressursse ja kontrollige piiri. „Kui peame kompenseerima kellegi teise puudujääke, siis see ei ole tingimata solidaarsus. Küll aga on solidaarsus ka see, kui me panustame näiteks piiride paremasse kontrollimisse Euroopas. See on ka solidaarsus. Ühtegi valitsust ei saa sundida minema rahva valdava tahte vastu.“

Kuidas manageerida demokraatiat nii, et inimesed, kes ei lähtu informeeritud valikutest, seda ei teeks? Kuidas rumalatelt võim ära võtta?

Siim Kallas: „Kui me lähtume sellest, et valija on rumal, siis me teeme ränga vea, sest siis me kuivatame lõpuks ära Aasovi mere ja oleme selle üle õnnelikud, et targad inimesed otsustasid nii. Valija on valija, aga mis referendumi puhul on alati problemaatiline – meie põhiseadus keelab teatud valdkondades referendumi. Kui hakkame referendumil otsustama eelarvet, läheb asi ikka väga kaosesese. Minu nähtud referendumid – hääletatakse oma maa eliidi vastu – ei hääletata Euroopa Liidu vastu. Siis on meil küsimus, kus on ühiskonnas see lõhe.“

Allar Jõks: „Valija võib olla rumal, mõnikord ta on ka rumal, aga see ei tähenda, et me võiksime talt valimisvõimaluse ära võtta. Ja ma ei ole üldse nõus, et Brexit oli lollide brittide tulemus. Keegi jättis oma selgitustöö tegemata. Väga lihtne.“
Siim Kallas: „Mitte ei jätnud tegemata, vaid valitsus tegi kogu aeg tegelikult EL vastast selgitustööd. Siis pole põhjust imestada lõpuks.“
Allar Jõks: „Kui sama loogikat jätkame siis võib küsida, miks me lubame inimestel valida parlamenti? Eesti riigikogus on ebaausaid, ebapädevaid inimesi, aga me ei võta ju seda õigust ära.- Läbi rahvahääletuste me harime valijat. Kui me ei luba areneda rahvahääletuse kaudu, siis me paremat demokraatiat ei saa.“

Kuidas kommenteerisid kandidaadid enda ja teineteise tausta nn tumedaid laike, mida nad arvasid rahvahääletusest ja nende seisukohtade osas mitme muu olulise küsimuse kohta kuula debatti! Samuti näed videost, kuidas tulid kandidaadid toime RusDelfi venekeelsete küsimustega (ja kumb mäletas paremini Puškinit).