Möödunud aasta mais kinnitas Euroopa Komisjon Eesti üleliigseks suhkruvaruks Euroopa Liiduga liitumisel 91 464 tonni, mille eest Eestil tuleb tasuda lähema nelja aasta jooksul ühisesse katlasse ligi 715 miljonit krooni trahvi, kirjutab Postimees.

Kuna trahvisummat käsitletakse ELi omavahenditena, millest riikidel tuleb katta ka maksukogumisega seotud kulud, jääb tegelik trahv siiski 25 protsenti väiksemaks.

Ametlikel andmetel olid lõviosa üleliigsest suhkrust, 42 732 tonni, varunud ettevõtjad, kuid riigi ponnistused neilt selle eest trahve välja nõuda on seni vähe vilja kandnud.

Mullu detsembris läbis riigikogus esimese lugemise üleliigse laovarude tasu seaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmise järel loodab riik suhkruga spekuleerijatelt siiski trahvid sisse nõuda.