"Suud puhtaks": kas Venemaa agressiooni ajal tuleks taastada sõjaväestatud piirivalve?
Eesti Välispoliitika Instituudi uurija Karmo Tüüri sõnul on Venemaa Zapadiga analoogseid õppuseid varem ära kasutanud, et oma riigipiire laiendada. "Kindlasti kaaluti ka seda, et kas seda õppust saab selleks ära kasutada, ütles ta.
Reservohvitser Ilmar Raag lisas, et Eestis on õppuseid korraldatud selleks, et harjutada oma riigi kaitsmist. "Venemaa õppuste puhul on aga eesmärk, et tuleb neutraliseerida vastaste rünnakupositsioonid," rääkis Raag.
Venemaa agressioonist rääkides jõudis jututeema ka Eesti enda kaitsevõime peale. Suureks debatipunktiks oli saates sõjaväestatud piirivalve küsimus. Mart Helme leidis, et tuleks piirivalve ülesanne viia politsei käest sõjaväele üle.
Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja kolonel Vahur Karus vastas aga, et piirivalve sõjaväestamine on valikute küsimus. "Meie kaitsekulutuste osakaal on 2% SKP-st, kas selle arvelt hakkame kõiki asju teha? See on ressursi küsimus. Esmalt tuleb midagi soetada, aga siis ka ülal pidada," ütles kolonel Karus.
Helme väitel poleks see aga riigile niivõrd kallis. "35 miljonit läheb piirivalvele," ütles ta. "See pole üle jõu käiv summa. Mitte miski ei asenda mehitatud piirivalvet."
Põlva maavanema ja kaitseliitlase Igor Taro meelest peaks aga raha minema hoopis Kaitseliidu arendamisesse. "Meilt võetakse kolm miljonit iga aasta ära," kurtis ta.
Riigikogu saadik Oudekki Loone lisas omalt poolt, et küsimus ei ole rahas, vaid ka inimresurssis. "Kas inimesed tahavad tulla kaitseväkke?" küsis Loone "Lugesin statistikat - tegevväelased pettuvad oma töös. Initsiatiivi ei hinnata. Me oleme liiga vähe tegelenud inimestega."
