80 protsenti nendest, kes süstlavahetuspunktides käivad, võtavad süstlaid mitte ainult endale, vaid ka teistele. Rohkem kui 70 protsenti klientidest saab ühe külastusega keskmiselt 6 süstalt, mõningal juhul kaks korda rohkem. Neid sotsioloogilise uuringu andmed tutvustas tervise arengu instituudi spetsialist Aire Trummal, kirjutab Põhjarannik.

Uuringust nähtub, et 2003. aastast 2007. aastani suurenes süstlavahetuspunktide klientide arv 7 korda, 2008. aastast täheldatakse vähenemist. See on üldine pilt, kuid kohapeal, näiteks Kohtla-Järve madala läve keskuses suureneb klientide arv praegugi.

Vahetuspunktide töötajad põhjendavad klientide vähenemist muu hulgas sellega, et viimasel ajal käib süstalde järel sageli vahendaja. Ta käib ka vahetuspunktis süstalde järel, võttes neid 6-7 inimesele. Seepärast ongi nii, et varem käisid need 6-7 inimest ise kohal, nüüd aga registreeritakse vaid ühe tulek.

2007. aastal väljastati iga süstiva narkomaani kohta 147 süstalt. Aire Trummali sõnul on see väga hea näitaja, kui võrrelda teiste Euroopa riikidega. Euroopa instituutide arvates tuleb uute süstaldega varustada vähemalt 60-65 protsenti süstivatest narkomaanidest. Eestis on see näitaja tunduvalt parem.

Eestis tegutseb 36 süstlavahetuspunkti, neist 20 Ida-Virumaal. Uuringust nähtub, et enamik väljastatud süstaldest tuuakse tagasi ning narkosõltlased kasutavad üha vähem sama süstalt, seega väheneb oht nakatuda nakkushaigustesse. Kuid siiski selgub uuringust, et 21 protsenti Kohtla-Järvel küsitletutest jagas süstalt oma seksuaalpartneriga, 28 protsenti aga ei kasutanud viimase kuue kuu jooksul vahekorras olles preservatiivi.

Tervise arengu instituudi spetsialistide kinnitusel võib praegu juba öelda, et HI-viiruse levik süstivate narkomaanide seas on stabiliseerunud.