Surmad ja sünnid jäid kirja panemata (täiend)

 (72)
Lapse jalg isa peos
Lehtikuva/Scanpix

Läinud aasta sündide, surmade, abielude ja abielulahutamiste kohta pole riigil terviklikku ülevaadet, sest teravate isikuandmete kaitse probleemide tõttu lõpetas statistikaamet sügisel rahvastikustatistika kogumise.

“Rahvastikustatistika tootmine on juba mitu kuud peatatud. Meil ei ole õigust koguda isikustatud andmeid,” tunnistas statistikaameti õigusnõunik Marika Viirand Eesti Päevalehele. Seetõttu ei tule tema sõnul kokku 2003. aasta tervikandmed ega saa näidata rahvastiku arengut aastate võrdluses. “Hetkel on seis kriitiline,” lausus Viirand.

Segaduse põhjuseks on oktoobris jõustunud uues isikuandmete kaitse seaduses sisalduvad ranged piirangud.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk peab ebaseaduslikuks kogu rahvastikku puudutavat statistikat. “Statistika peab olema umbisikuline. Statistikaamet on tegelenud aga isikustatud statistika kogumisega, milleks tal puudub seaduslik alus,” ütles Kukk. “Ma ei pea abiellumisel kirja panema, et olen Urmas Kukk ja 38-aastane. Need on delikaatsed isikuandmed. Piisab sellest, et tegu on meesterahvaga,” selgitas ta.

Kuke väitel ei ole täpse statistika tegemiseks vaja ei isiku nime ega isikukoodi. Andmekaitse inspektsioon pole statistikaametit senini ka andmetöötlejana registreerinud. Seda ei saa teha enne, kui amet hakkab täitma seadust, lausus Kukk. Infokogumise reeglite pärast on statistikaamet ja andmekaitse inspektsioon löönud lahinguid juba mitu aastat. 2002. aastal asus inspektsiooni poolele ka õiguskantsler Allar Jõks.

Viirandi väitel ei saa aga täielikult umbisikuline statistika olla ei usaldusväärne ega kontrollitav. “Rahvastikustatistika läheks nii rappa, sest osa andmeid võiks kajastuda topelt,” osutas Viirand. “Teatud töötlemise etapis muutuvad kõik andmed nagunii anonüümseks.” Viirandi hinnangul tuleb tähelepanu pöörata hoopis andmete turvalisusele.

Olukord on pannud nördima ka rahvastikuteadlasi. Eesti Demograafia Assotsiatsioon teatas presidendile ja riigikogule saadetud pöördumises, et demograafidel pole enam võimalik tööd teha. Seaduse vastu on protestinud ka arstiteadlased, sest katkenud on haigusandmete kogumine meditsiiniregistritesse. Vaidlusele ei paista niipea lõppu tulevat, sest andmekaitse inspektsioon laitis aasta lõpus maha statistikaametis koostatud lahendusettepanekud.

Kuke sõnul läheb statistikaamet vastuollu ka rahvusvaheliste traditsioonidega. “Euronormid ütlevad otse, et isikuandmete direktiivid on ülimuslikud statistikadirektiivide ees,” märkis Kukk. Tema sõnul peaksid inimesed ise tähelepanelikumad olema. “Sageli ei tunne inimesed huvi, mis paber neile nina alla pannakse ja asuvad seda kohe täitma. Tuleb mõelda, kas see on ikka nende huvides,” lausus Kukk. Kodanikukeskses ühiskonnas peaks inimene andma esmalt loa oma andmete kasutamiseks, kinnitas ta.

Maksumaksja kulul kogutud statistikat vajab riik hädasti rahvastikupoliitika kujundamiseks — toetuste, kooli- ja lasteaiakohtade ning ehituste planeerimisel.

Riik ei ole rahvastikuandmete kogumist katkestanud

Siseministeerium lükkab ümber väited nagu oleks riik jätnud viimase kolme kuu sünnid ja surmad registreerimata ning nagu ei kehtiks surmatunnistused, teatas Delfile siseministeeriumi pressesindaja.

Siseministeeriumi rahvastiku asekantsler Einike Uri: “Riik jätkab rahvastikuandmete kogumist senisel viisil ning inimese jaoks ei ole sündide ja surmade registreerimise juures midagi muutunud.”

Avalduse vormides on Uri sõnul avaldaja jaoks kohustuslikud andmeread ja vabatahtlikult statistika jaoks täidetavad andmeread. “Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on inimese enda otsustada, kui palju ja milliseid statistilise väärtusega eraelulisi andmeid ta riigile avaldab,” lisas ta.

Andmeid perekonnasündmuste kohta registreeritakse elektrooniliselt peetavasse rahvastikuregistrisse ja need jäävad alles ka kahel pabereksemplaril, millest üks jääb maavalitsusse, teine siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda.

Rahvastikusündmuste registreerimine jätkub, kuid viimastel kuudel ei ole statistikaamet õigusliku aluse puudumise tõttu saanud rahvastikuandmeid isikustatud kujul töödelda.

Sündide, surmade, abielude, lahutuste ning ees- ja perekonnanime muutmiste kohta tehtavad aktid kantakse rahvastikuregistrisse ning perekonnaseisutunnistused (nt surmatunnistus) on erinevalt artiklis väidetust seaduslikud ja kehtivad.

“Jaanuari keskpaigaks on siseministeeriumil kontrollitud andmed detsembris registreeritud sündide ja surmade kohta,” ütles rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.