Kuuludes põlvkonda, kes tulid maalikunsti ERKI disaini- ja arhitektuurierialadelt ja keda on peetud fotopõhiste maalilahenduste toojaks Eesti kunsti, alustas ka Lemming Nagel Kunstiakadeemias arhitektuuriõpingutega, kuid lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ikkagi 1976. aastal maalierialal.

Pärit Tartu kunstnike dünastiast (Lemmingu isa oli Tartu maalija ja kunstipedagoog Kalju Nagel) võib noore kunstniku läbilöögitööks pidada lummavat, fotorealistlikku maali „Tõstja ja küberneetiline kivi“, mida eksponeeriti 1977. aastal Tallinna Kunstihoones korraldatud teemanäitusel „Inimene ja tehas“. Nageli piltide maalilisuses ja aerograafikäsitluses oli talle ainuomast pehmust ja läbipaistvust. Nagelist kujunes tollaste noorte kunstnike juhtgrupi liige, kelle tööd jõudsid Moskva maneežis toimunud üleliiduliste kunstinäituste kaudu ametliku kultuurivahetuse raames nii Helsingi Taidehalli, Ostwalli Muuseumi Dortmundis, Taškenti jm. Lemming Nageli kolmest maalist maalikomplekt oli väljas ka Baliti riikide noorte kunstnike esimesel maalitriennaalil Vilniuses 1979, sealt tuli esimene tunnustus diplomi näol, samal aastal astus ta ka Eesti Kunstnike Liitu.

Hilisemast ajast olgu tunnustustest märgitud Eesti Maalikunstnike Liidu preemia (1998), Saku kunstipreemia (1999), Kristjan Raua preemia (2009) ja Betti Alveri kirjanduspreemia (2007). Lemming Nagel oli Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Lemming Nagel kuulus kunstnike hulka, kes olles küll töötanud maalieriala õppejõuna Kunstiakadeemias, töötas suurema osa loomingulisest elust siiski vabakutselise kunstnikuna, olulise perioodina eristub sellest töö Tallinnfilmis aastatel 1979-1980, kui ta oli kutsutud Rein Tammiku joonisfilmi „Nike kutse“ ja Priit Pärna „Harjutusi iseseisvaks eluks“ juurde värvikunstnikuks.

Jaga
Kommentaarid