Suri Kaljo Kiisk

Näitleja ja lavastaja Kaljo Kiisk, kes on eestlaste südamesse jätnud sügava jälje kellamees Lible ja Õnne tänava kingsepp Johannesena, suri täna peale pikka rasket haigust.

Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida- Virumaal Voka külas.

Näitekunsti teele astus ta kõigepealt sõjajärgses Teatrinstituudis Tallinnas, kust läks üle Moskvasse, sealse kuulsa teatriinstituudi GITISe Eesti stuudio lõpetajana suunati ta tööle Draamateatrisse 1953, teatas Teatriliit.

Kuid juba 1955. aastal tegi Kaljo Kiisk otsutava sammu filmikunsti poole, siirdudes teatrist Tallinnfilmi.

Praegu tunneb eesti televaataja Kaljo Kiiska seriaalist “Õnne 13” ühe põlise peategelasena, pensionär Johannesena. Kuid enne selle kestva rolli algust oli mees ära teinud juba oma mahuka ja väärtusliku elutöö.

Kiisa näol oli meil tegemist ühe eesti filmikunsti klassikuga, tema lavastatud filmid “Jääminek”, “Keskpäevane praam”, “Surma hinda küsi surnutelt”, “Suflöör” jt kujunesid sündmusteks meie omaaegses kinoelus.

Erilised tähised Kaljo Kiisa filmiloomingus olid aga 1983.aastal tehtud “Nipernaadi” populaarse rahvafilmina ja juba 1968. aastal valminud “Hullumeelsus”, mis aga pandi pikkadeks aastakümneteks kinni.

Vabamatel aegadel riiulifilmi staatusest vabanedes pälvis “Hullumeelne” spetsialistide ringkondades suurt rahvusvahelist tähelepanu.

Kiisk mängis ka näitlejana oma kolleegide filmides kaasa, meenutame tema Liblet “Kevades” ja “Suves”, Pajuviidikut filmis “Andres Lapeteuse juhtum” ja õpetaja Voitinskit filmis “Indrek”.

Ka teatriteele pöördus Kiisk vanemas eas tagasi, ta on mänginud kaasa Draamateatri, Vanalinnastuudio, Noorsooteatri ja Ugala lavastustes.

Kui oma teatrinooruses lavastas ta Draamateatris kursusekaaslastega Lutsu “Kevade”, millel oli Orgulase-Abeli hullava dueti tõttu kõigist teatri-“Kevadetest” pikim eluiga, nii et paljud enam ei mäletagi, et päris algul mängis Joosep Tootsi ka Kiisk ise, siis seniori-eas lavalaudadele tagasi jõudes sai ta olla vääriliseks partneriks eesti teatri grand-old-lady’ le Lisl Lindaule “Džinnimängus”.

1992. aasta loomingu eest pärjati Kiisk aasta parima meesosatäitja tiitliga.

2004. aastal andsid PÖFF ja kultuuriministeerium Kiisale elutöö preemia.

Aastatel 1999 kuni 2003 kuulus ta riigikogu IX koosseisu.