Suremus maksa alkoholitõppe on drastiliselt kasvanud

Meditsiinilise surmapõhjuste registri andmetel kasvas suremus 100 000 elaniku kohta maksa alkoholtõve tagajärjel kümne aastaga 75 protsenti, suremus alkoholi tarvitamisega seotud psüühikahäiretesse on aga enam kui viiekordistunud.

Maksa alkoholtõve ja tsirroosi standardiseeritud suremuskordaja 100 000 kuni 64-aastase elaniku kohta on Eestis enam kui kaks korda kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, märgib Tervise Arengu Instituut, kelle eestvedamisel algas täna alkoholivastane kampaania ”Terviseks!”.

Surmapõhjuste hulgas on kolm otseselt alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud diagnoosi: maksa alkoholtõbi, alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkoholimürgistus.

Eelmisel aastal oli neisse suremus kõrgeim meestel vanuses 50-69 aastat.

Meestel suurendab mõõdukas (40-60 g päevas) ja tervist kahjustav alkoholitarvitamine (üle 60 g päevas) suhtelist riski surra maksatsirroosi 9,54 korda võrreldes karsklastega, seejuures vähene tarvitamine (20-40 g päevas) 1,25 korda. Maksa alkoholtõve teke oleneb ka alkoholi tarbimise kestusest.

Nendel, kes tarvitavad alkoholi sagedamini ja suuremates kogustes, ilmnevad haigustunnused varem (naistel tekivad need kiiremini kui meestel).

Lisaks oleneb kahjustuste teke toitumisharjumustest, kokkupuutest teiste maksale toksiliste ainetega, geneetilistest iseärasustest, immuunsusest, viirushepatiidi esinemisest jm.

Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks ehk rasvmaks, alkoholhepatiit ehk maksapõletik ja alkoholtsirroos ehk maksa sidekoestumine.