Supilinlased protesteerivad eelnõu vastu, mis lubaks omavalitsustel detailplaneeringute koostamisest kõrvale hiilida

 (10)
Supilinlased protesteerivad eelnõu vastu, mis lubaks omavalitsustel detailplaneeringute koostamisest kõrvale hiilida
Mart HiobFoto: MARI LUUD

Supilinna Selts saatis riigikokku pöördumise, milles kritiseerib uut planeerimisseaduse eelnõu, mis lubaks detailplaneeringud koostamata jätta ja annaks asumiseltsidele senisest vähem kaasarääkimisvõimalust.

Uus justiitsministeeriumi ette valmistatud planeerimisseaduse eelnõu lubab omavalitsusel otsustada, et üks ehitis lihtsalt sobib "mahuliselt ja otstarbeliselt" oma keskkonda. Teine tingimus, mis peaks olema täidetud, on üldplaneeringu olemasolu, kus on määratud maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, millega ei tohi uus ehitis vastuolus olla.  Nii kaoks otsene detailplaneeringu koostamise kohustus.

Supilinna Seltsi eestkõneleja ja maastikuarhitekt Mart Hiob aga ütleb, et sellise abstraktse sobivuse üle võib vaidlema jäädagi. "Sobivus ja vastavus üldplaneeringule, need on päris tihti vaieldavad, mis sobib ja mis mitte. Seal on suur poliitilise manipuleerimise võimalus," tõdes ta.

Hiobi hinnangul on inimestele ja asumiseltsidele just oluline, et üldplaneeringu ja ehitusloa vaheetapiks jääks detailplaneering. "Just detailplaneeringu, mitte üld- ega maakonnaplaneeringu tasandil toimub kõige aktiivsem nn rohujuure tasandil sekkumine, sest lahendatakse vahetult kodanikke puudutavaid küsimusi piisava detailsusastmega," kirjutasid supilinlased oma pöördumises.

Seotud lood:

Eelnõu lubaks tekkida olukorral, kus omavalitsus ütleks soosingus olevatele arendajatele ja krundiomanikele, et ehitage aga, samas kui teistelt nõutaks detailplaneeringu koostamist. "Oma töökoormuse vähendamiseks võib omavalitsus soovida avalikust menetlusest loobumist aktiivse kogukonnaga piirkondades," olid seltsi liikmed murelikud.

"Just seltsidele on see kõva pauk, sest seltsid ainult läbi avaliku menetluse ja planeerimise saavadki sõna võtta, sest kui on juba projekteerimine, siis seal loeb ainult naabri sõna, seltsi apelleerimine siis seadusele ja avalikule huvile oleks juba õigustühine," nentis Hiob.

Sohu pole detailplaneeringut vaja

Selts muretseb, et detailplaneeringud jäetaks tegemata ka tiheda asustusega piirkondades, miljööväärtuslikes alades või siis, kui plaanitaks näiteks ehitada madalamate hoonete sekka mitmekorruseline ärihoone.

Samal ajal nõuab looduskaitseseaduse paragrahv, et veekogu ületava õhuliini rajamiseks tuleb koostada detailplaneering isegi juhul, kui veekogu asub metsas või soos. Hiobi arvates võiks lõdvendada hoopis selliseid paragrahve. "Kui oled maal, kus inimesi pole, ja tahad seal midagi teha, siis ei ole tingimata vaja detailplaneeringut teha, mille mõte ongi see, et inimesed saaksid teada täpsetest plaanidest," kommenteeris ta.

Lahendus ei oleks ka üldplaneeringute täpsemaks muutmine. "Kuna käsitletav ala on selle puhul suur, ei saa neid ikkagi nii täpseks. Lisaks on üldplaneeringu menetlusaeg väga pikk ja võib võtta aastaid. On ebareaalne, et suudame väga detailselt ette näha kümnendi arenguid. See keerab süsteemi paigast ära," ütles Hiob.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ütles Delfile, et eelnõu esimese ja teise lugemise vahel võetakse kindlasti ette kõigi huvigruppide pöördumised ja räägitakse nende parandusettepanekud läbi. Hetkel ei ole eelnõu veel esimesele lugemisele läinud. "Vajadusel teeme mitu ringi nõupidamisi huvigruppidega. Menetleme seda eelnõu koos uue ehitusseadustiku eelnõuga, pöördumisi nende kohta on juba omajagu kogunenud," sõnas Kallas.