Sundüürnikud represseeritutega ühele pulgale?

 (538)
Üürnikud linnavalitsuses
Foto: DELFI

Eesti Üürnike Liit korraldab kolmapäeval Toompeal piketi, kus nõuab sundüürnikele omandireformiga tekitatud moraalse kahju eest nende võrdsustamist represseeritud isikutega ning tekitatud materiaalse kahju kompenseerimist.

Eesti Üürnike Liit kavatseb piketil meenutada omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist 13. juunil 1991 ning esitada võimudele nõudmised omandireformiga tekitatud ülekohtu heastamiseks, teatas liidu esimees Helle Kalda.

Piketi lõpus antakse riigikogu esimehele üle rohkem kui 1250 sundüürniku leibkonna konkreetseid nõudmisi sisaldav avaldus.

“Riik ei ole seni omandireformiga kaasnenud vastuolusid lahendanud ja need on mõjutanud elu Eestimaal viimased 17 aastat. Lahendamaks seaduslikul alusel omandireformiga sundüürnikele põhjustatud ülekohut ja heastamaks neile tekitatud kahju, peab EÜL vajalikuks, et sundüürnikud, kes jäid ilma oma eluruumi üldistel võrdsetel alustel EVP-dega erastamise võimalusest, saaksid kompensatsiooni tekitatud materiaalse kahju eest, lähtudes nende eluruumi turuhinnast ja neile hüvitataks tekitatud moraalne kahju, võrdsustades sundüürnikud sotsiaaltagatiste osas represseeritud isikutega,” seisab pressiteates.

“Inimene ei saa ise valida oma sünniaega ega -kohta. Meil muutusid 1940. aastal natsionaliseeritud hooned möödunud poolsajandi jooksul ühisvaraks, millest kasvas läbi kolme põlvkonna elu ja saatus. Seda vara säilitati, seda hooldati ja majandati. Eesti inimest ei tohi riiklikult karistada maailma suurvõimude alustatud Teise Maailmasõja ja selle tagajärgede eest. Meil aga alustati omandireformis rahva vara ümberjagamist poliitiliste otsuste alusel.”