Sundüürnikud avaldasid meelt
Algselt pidanuks aset leidma ka pikett valitsuse residentsi, Stenbocki maja ees, kuid see jäi ära.
Piketil esitati kolm nõudmist. Esimesega taotlesid meeleavaldajad raha eraldamist, et ära võetud elamispinna asemele ehitataks üle Eesti uued korterid. Nende hinnangul peaksid sundüürnikud uued pinnad saama erastada aasta-kahe jooksul samade hindadega, nagu erastasid kõik teised korterivaldajatest üksikisikud pärast 1991. aastat.
Teise nõudmise kohaselt tuleks moodustada valitsuse kriisikomisjon, mis uurib kõiki sundüürnikele tekitatud kahjusid, olgu need moraalsed, materiaalsed või füüsilised. Komisjoni peaks kuuluma vähemalt kolm ministrit, sundüürnike esindaja, kohtuvõimude esindaja ning inimõiguste spetsialistid.
Kolmanda nõudmise kohaselt tuleks sundüürnikud kuulutada üheks valitsuse prioriteediks. See lõpetaks meeleavaldajate sõnul edaspidised repressioonid sundüürnike suhtes, kes on nende hinnangul praegu ainsad põhiseadusevälised subjektid Eestis. “Kui riik kogub sundüürnikelt makse, siis peab riik hoolt kandma ka nende kodanike inimõiguste eest Eesti vabariigi territooriumil,” teatasid meeleavalduse korraldajad.
President Arnold Rüütel jättis augusti alguses teist korda välja kuulutamata riigikogus muutmata kujul vastu võetud üüri piirmäära vabaks laskva elamuseaduse muudatuse ja esitas riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
