Suitsukeeld pole baaridest kliente tõrjunud

 (30)
sigaret
Foto: Ilmar Saabas

Üle aasta kehtinud tubakakeeld toitlustusasutustes pole nende külastatavust oluliselt muutnud. Pigem täheldatakse klientide vähenemist majanduslanguse pärast.

“Suitsetajate nurinat pole viimasel ajal enam tähele pannud. Asja võetakse täiesti normaalselt, kuna seadus kehtib kõigi toitlustusasutuste kohta ega saa öelda, et ühel on halvemad tingimused kui teisel,” ütles mitut toitlustusasutust haldava AS Agdecki juhatuse liige Sulev Reelo Põhjarannikule.

Jõhvi puhkekeskuse Neptun kõrtsikülastajad peavad minema suitsetama kas välisukse taha või terrassile, kus on nii tuhatoosid kui toolid. “Eks nurinat on ikka, sest see on ebamugavam kui laua taga suitsetamine ja tundub, et tänu sellele on inimesed hakanud ka vähem suitsetama,” rääkis vanembaaridaam Natalja Petrova. “Ei usu, et keegi sellepärast kõrtsi tulemata jätab, majanduslangus mõjutab külastajate arvu kindlasti rohkem.”

Uuring, mis selgitas välja Eesti elanike ja ettevõtjate hoiakud suitsetamise piiramise suhtes, näitab, et suitsetamiskeeluga on rahul 86 protsenti elanikest. Tervise arengu instituudi tubakaekspert Kristel Ojala märkis, et toetus suitsetamispiirangutele avalikes kohtades on suur nii mittesuitsetajate kui suitsetajate endi seas.

Toitlustusasutuste pidajatest leidis 27 protsenti, et külastatavus on vähenenud, ja 6 protsenti, et klientide arv on suurenenud. Ülejäänud muutust ei märganud. Veerandil ettevõtetest on olemas eraldi suitsuruum; 9 protsendil see puudub, kuid on plaanis ehitada ning kahel kolmandikul küsitletud toitlustusettevõtetest suitsuruumi ei ole ning pole ka plaanis seda ehitada.

Praegu on Eestis 16-64aastaste inimeste seas rohkem kui 355 000 igapäevasuitsetajat — meestest 40,5 ja naistest 19,5 protsenti. Peaaegu pooled suitsetajatest on mõelnud lõpetamisele piirangute tõttu.