Suitsu pahviv näitleja laval - lubada või mitte?
Kuna tarbijakaitsele oli see üldse esimene sellelaadne laekunud kaebus, pöörduti selgitustaotlusega sotsiaalministeeriumi poole, et kindlaks määrata võimalik vastuolu tubakaseadusega. Märgukiri saadeti ka Draamateatrile, ettekirjutust esialgu ei tehtud.
„Kuigi rangelt seadusetähe järgi võttes on suitsetamine laval „suitsetamine kultuuriasutuses", millele laienevad kõik seadusest tulenevad nõuded, ei ole see ju sisulises mõttes ja terve mõistuse kohaselt nii," hindas Draamateatri kommunikatsioonijuht Tanel Tomson. Samuti leidis Tomson, et lava ei ole avalik ruum, sest teatrikülastajad ei saa sinna vabalt minna. „Teisalt on paljudesse lavatekstidesse suitsetamine sõna otseses mõttes sisse kirjutatud ja sellel on lavategevusena kunstiline tähendus. Seega on laval suitsetamine mõnes mõttes otse paratamatu," lisas ta.
Eraldi tõi kommunikatsioonijuht esile lavapartnerite ja publiku suitsust säästmise. „Meie lavatehnika on varustatud piisavalt tugeva ja spetsiaalse äratõmbega, nii et sigareti-, lõkke- või grillisuits - näiteks „Eesti matuses" - publikuni jõudma ei peaks." Tomson lisas, et teater palub külastajalt vabandust, ja lubas, et edaspidi teavitatakse suitsust või ka näiteks kõvast paugutamisest varem. „Kas saaks tuua lavale Winston Churchilli tema kohustusliku alatasa tossava sigarijunnita? Saab, aga oleks see seesama Churchill?" jättis Tomson küsimuse õhku.
Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Liis Roovälja allkirja kandvas vastuses tarbijakaitseametile on kirjas: „Leiame, et Draamateatris rikuti tubakaseaduse paragrahvi 30 lõike 2 punkti 3, sest näitleja suitsetas tubakaseaduse nõuetele mittevastaval alal."
Teisisõnu, kultuuriasutuses suitsetamine on lubatud üksnes selleks ette nähtud suitsetamisruumis või -alal. Bürokraatlikku täpsust järgides ei ole teatris täidetud ka suitsetamisruumile esitatavad nõuded. „Teatrilava ei saa olla kindlasti suitsetamisala, sest suits liigub teatrilavalt klientidele avatud ruumi ehk saali," leiab ministeerium.
Maris Jesse, tervise arengu instituudi direktor:
Avalikes kohtades pole suitsetamine lubatud seetõttu, et suitsetaja ei saaks kahjustada teiste inimeste tervist. Selles osas ei ole põhimõttelist vahet, kas avalik koht on restoran või teatrisaal. Raske on mõelda, milline kunstiline kaalutlus õigustaks teiste inimeste - olgu nendeks siis teatrikülastajad või kolleegid-näitlejad - tervise kahjustamist. Ka see on Eestis selgelt reguleeritud, et töökohtades peavad olema eraldi suitsetamisruumid, ja teatri proovisaal on näitlejale samasugune töökoht kui koosolekuruum ajakirjanikule või ametnikule.
On olemas ka suitsuvabad sigaretid, teatrilava on ehk tõesti ainus koht, kus nende kasutamine võiks õigustatud olla. Muidu soovitan üldse suitsetamisest igal moel hoiduda.
Peeter Jalakas, Von Krahli teatri juht:
Eks see natuke totakas juhtum ole - laval tehakse mitmeid muidki asju, mida päriselus pole mõistlik teha. Perekondlikke probleeme lahendavad klassikud kägistamise või mürgitamisega ning rahvuslikke erimeelsusi külm- ja tulirelvadega. Tihti tüssatakse, petetakse, alandatakse. Ehk siis rikutakse nii tsiviil- kui ka kriminaalõigust. Segaseks jääb aga, keda peaks korrale kutsuma - kas suitsetavat Pedrot või Pedrot kehastavat näitlejat?
