Suitsetavaid rasedaid ähvardab vangla

Sügisest jõustuv karistusseadustik võimaldab trahvida või vanglasse panna emasid, kes raseduse ajal suitsetades meelega oma tulevase lapse tervist kahjustavad.

Karistusseadustiku paragrahvis 129 seisab: "Vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva inimloote kahjustamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega," kirjutab Postimees.

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak pidas võimalikuks, et tulevikus karistatakse selle paragrahvi järgi emasid, kes alkoholi pruukimise või suitsetamisega oma tulevase lapse tervist rikuvad.

"Selle paragrahvi mõte on tagada loote kaitse ja ema vastutus loote hoidmise eest," kinnitas Sootak, kuigi ei uskunud, et selliseid karistatuid tuleb massiliselt.

Samas pidas Sootak võimalikuks, et loote kahjustamise eest saaks karistada ka näiteks naise ahelsuitsetajast abikaasat, kelle juurest mittesuitsetav naine lahkuda ei saa, või baariomanikku, kelle suitsuses baaris on rase naine sunnitud töötama.

"Kuid siin võib osutuda raskeks tõendamine, et mees või baariomanik puhusid suitsu näkku või hoidsid ruume suitsusena otseselt selle eesmärgiga, et loode saaks kahjustatud," nentis Sootak.

Ka ema karistamisel peab olema tõestatud vähemalt kaudne tahtlus loodet kahjustada. Sootaki meelest läheb selleks vaja näiteks ema tõdemust, et ta on teadlik suitsetamise kahjulikust mõjust loote tervisele.

Tartu Ülikooli naistekliiniku ja erakliiniku Elite naistearsti Pille Soplepmanni sõnul ei suuda umbes viis protsenti emadest lapse kandmise ajal sigarette kõrvale panna, kuigi kõigile rasedatele räägitakse juba raseduse algul, kui kahjulikult mõjub tulevase lapse tervisele suitsetamine.

"Suitsetavate emade lapsed sünnivad alakaalulistena, neil on pidev hapnikupuudus ja nõrgad kopsud, mistõttu nad on palju vastuvõtlikumad igasugustele hingamisteede haigustele," kirjeldas Soplepmann. "Samas on emade teadlikkus pidevalt kasvanud ja kui nad ka päevapealt suitsetamisest loobuda ei suuda, siis ajapikku on nad raseduse ajaks võimelised selle pahe jätma."

Saksamaa Würzburgi ülikooli kriminaalõiguse professor Eric Hilgendorf nimetas Eesti seadusesätet väga modernseks. Saksamaa seadused võimaldavad karistada vaid sellise loote kahjustamise eest, mille lõpptulemuseks on abort või loote hukkumine, niisiis on karistatav üksnes tahtlik tapmine.

Sootak tunnistas, et tal pole maailmast teada juhtumeid, mil rase naine oleks loote kahjustamise eest kohtus süüdi mõistetud.

Kriminaalkoodeksit ja haldusõiguserikkumiste seadustikku asendama hakkava karistusseadustiku võttis Riigikogu vastu 2001. aasta suvel, kuid selle jõustumine seisab ees sügisel, 1. septembril. Praegu on Riigikogu karistusseaduse rakendamise seadusega jõudnud teise lugemiseni.