Suhtlusprobleemid keset koroonakriisi. Mis juhtus saarlaste ja terviseameti vahel?

 (107)

Saarte Hääl kirjutas eile, et terviseamet on jätnud saarlased abita. Terviseameti juhi sõnul on see päris huvitav kaasus.

“Saarlaste abipalvest on möödas kümme päeva ja terviseamet ei ole sellele senini reageerinud,” kirjutas Saarte Hääl eile, viidates Saaremaa valla kriisikomisjoni 12. märtsi kirjale, millega paluti saarele juurde täiendavat kiirabibrigaadi.

Kuressaare haigla juht Märt Kõlli ütles Delfile, et nad palusid mandrilt täiendavat lisajõudu, sest nad nägid, et kiirabikutsete maht seoses kohapealse levikuga ületab nende võimekuse. Kuna vastust ei tulnud, siis lahendas Kuressaare haigla olukorra ise ning korraldas kaks päeva hiljem, 14. märtsil haigla juurde läbisõidu meetodil proovide võtmise, et hoida kokku töötajate aega ja isikukaitsevahendeid.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles “Ringvaates”, et drive-in süsteemil proovide võtmisega hoiti kokku kaitsevahendeid ning likvideeriti proovide võtmise järjekord. See süsteem jõudis aga toimida kaks päeva, kuni terviseametist tuli uus korraldus proovide võtmiseks. Proove tuli edaspidi võtta vaid eakatelt, kroonilistelt haigetelt ja eesliinitöötajatelt. Haigla juhi Märt Kõlli sõnul ei olnud siis enam mõtet drive-in’i teha, sest kiirabikutsete maht vähenes vastavalt uutele korraldustele.

Seotud lood:

Neli päeva hiljem mõtles terviseamet ümber ja korraldas drive-in testimise üle Eesti. Süsteem pandi uuesti püsti ka Kuressaares. Kõlli sõnul oli 4-päevane auk drive-in testimises kindlasti väga ebamugav aeg neile, kes elavad viiruse leviku piirkonnas.

Delfi küsis terviseameti juhilt Merike Jürilolt, miks on amet jätnud saarlased abita, mille peale vastas Jürilo, et see on päris huvitav kaasus. “Suhtlesime ka haigla juhiga, eks siis tuleb ka kohaliku omavalitsusega rääkida, kus on see infosulg,” ütles ta. “Kui vaadata terviseameti staapi, siis Kuressaare haigla pole veel kordagi pöördunud terviseameti poole sellega, et neil on abi vaja või et on mingi mure. Küll oleme korduvalt küsinud seda, tegelikult on valmis ka teised haiglad toetama.”

Kuressaare haigla juhi Märt Kõlli sõnul võib asi olla selles, et abipalve saatis valla kriisikomisjon vabariigi kriisikomisjonile. “Vallavanem täies usus arvas, et see jõuab õigesse kohta,” ütles ta. “Ei oska öelda, kuidas see formaalselt läks, bürokraatlik kummaline asi.”

Kõlli lisas, et Kuressaare haigla jaoks on tempo nii kiire, et nad ei jää vastuseid ootama. Sestap lahendatigi esialgne abipalve ise ning pandi püsti drive-in proovivõtusüsteem.

Terviseameti meedianõuniku Eike Kingsepa sõnul ei ole Kuressaare haigla ametlik abipalve ametini jõudnud ning rohkem oskab kommenteerida valitsuse kriisikomisjon. “Terviseamet ei saa kahjuks käsitleda sotsiaalmeedias ja ka meedias teema tõstatamist ametliku abipalvena,” ütles Kingsepp.

Nüüd on Kuressaare haigla saanud terviseametiga kokkuleppele, et COVID-19 haigeid hospitaliseeritakse mandril, mitte Kuressaare haiglas. “Kui me ei pea iseseisvalt koroonapositiivseid hospitaliseerima, siis me ei vaja täiendavat tööjõudu,” ütles Kõlli, kuid lisas, et see on olukord praegu ning olukord võib muutuda kiirelt.

Terviseameti juhi Merike Jürilo sõnul ei ole temal päris üks-ühele ülevaadet, kui palju Kuressaare haigla töötajaid on viirusesse nakatunud või kui paljud neist on seetõttu tööst eemal. “Kuna need inimesed on nakatunud eraelulistel põhjustel, mitte haiglanakkuse tagajärjel,” põhjendas Jürilo teadmatust.

Kuressaare haigla juhi Märt Kõlli sõnul on neil viirusesse nakatunuid erinevates töötajate gruppides umbes viie inimese kanti. Täpset numbrit ta öelda ei oska, sest see ei ole Kõlli hinnangul ka oluline. “Need, kes on haiged, on niikuinii kodus,” ütles ta ja lisas, et tegemist on ka delikaatsete isikuandmetega ning haigla personali nakatunute arv sõltub ka nakatunu enda soovist oma seisundit deklareerida.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543