Küsimusele, kui oluline on reitingutes valitsuserakonna vajumine alla valimiskünnise kostis Kaju, et olukord on stabiilne."Ma arvan, et laias plaanis pole midagi muuutunud. Kui me räägime nendest erakondadest, kelle toetus on stabiiliselst teises või kolmandas kümnendikust, siis võib küll väita, et alanud on kampaaniahooaeg ning erakonnad on asunud tegutsema. Laias laastus on kõikidel suurtel erakondadel oma väljakujunenud valijaskond. Isamaal on natukene teine seis, nad on küll valimiskünnise lähedal, aga kui me vaatame Isamaa varasemaid sooritusi valimistel, siis on nad on alati oma brändipotentsiaali valimisolukorras välja võtnud. Ma ei ütleks, et see olukord oleks nende jaoks väga katastroofiline ja ma arvan, et nad tulevad üle künnise küll," nentis Kaju.

Küsimusele, kuidas jaotuvad sellel skaalal uued tulijad, kostis Kaju, et uute erakondade tulemine võib olla raske, kuid lootust on neil enam kui küll.

"Sellest uuringust muidugi ei tule välja see, kui kindlad nad on. See on ka erakonniti erinev, kellel on see tuumvalija pikemaajalisem ja kellel vähem. Me võime tihtipeale seda näha sellest, mis on erakondade valija teine eelistus ning samuti sellest, kui stabiilne on erakonna baasvalija eelistus. Seda tüüpi erakondadega võib olla nii, et tugeva liidri välja kujunedes võib minna valija teise erakonna taha, keda valija eelistab," arutles suhtekorraldaja sellest, milliseid hääli võiks Eesti 200 ja teised võimalikud uued parteid püüda.

"Uutel erakondadel on veel üks pluss, mida teistel erakondadel pole. Vanad erakonnad suudavad ´harva mobiliseerida neid valijaid, kes on kas heitunud, kes ei taha valida või neid valijaid, kellel hetkel pole eelistust ehk igakordsed protestivalijad. See kui suur on nende valijate osakaal sõltub nii sellest, kui palju neid protestivalijaid on, aga ka sellest, mis teemad ikkagi muutuvad valimiskampaania käigus Eesti inimestele kõige olulisemaks. Ma piltlikult ütlen, et kui valija arvab, et olulised teemad on maksud ja tulumaks, siis on selge, et Reformierakond võidab palju, sest nad on Eesti valija jaoks arvamusliider. Isegi siis, kui sa pole Reformierakonna toetaja, siis on selge, et just nemad on sellistel teemadel väga tugevad. Kui keskseks teemaks peaks kujunema tervishoid, siis on selge, et valija vaatab Sotsiaaldemokraatide suunas, kes on väga selgelt teemas liidrid. Just selliste teemade põhjal on valijad valmis oma eelistusi muutma ehk see, mis valimiskonflikt on, selgitab välja, mis partei kõige rohkem valijaid tõmbab. Valijatel pole ainult üks eelistus, aga on ka teine eelistus, ning see teema, mis on oluline valimisolukorras võib muuta valija oma eelistust," seligtas Kaju.

Ta kommenteeris ka EKRE langusest: "Nad ei saa ju lõputult tõusta. Oletame, et eestikeelne haridus vs venekeelne haridus on Eestis aktuaalne, ei saa nad tõusta kaks korda, isegi kui oleks ühiskonnas kõige tähtsam teema eesti keel. Inimeste eelistused ei kujune välja ühe teema keskselt, sul peavad olema inimesed, kellega sa suudad ennast samastuda. Tüüpiliselt erakondadel teemade lõikes valijad kattuvad, mistõttu toimuvad liikumised teise eelistuse arvelt,". Just teine eelistus on see, mille arvelt võiksid hääli meelitada uued tulijad.

Küsimusele, kas tänaseks võib siis selgelt väita protestivalija teooria põhjal, et Vabaerakond on pildilt väljas, vastas Kaju ebalevalt.

"Ma ei taha niimoodi öelda, see poleks ka õiglane, mille pealt ma seda ütlen niimoodi. Seda on ka Andres Herkel igal hetkel nõus ise tunnistama, et nende reiting on isetekkeline haav nendele sisepingetele, mis on erakonnas väldanud juba kevadest saadik. Kuniks nende lahtised küsimused on lahendamata, on neil väga raske valimistele vastu minna. Muidugi nad lähevad, nad on erakond kellel on selleks eelarve ja vahendid," lõeptas Kaju.