Aprilli alul Riigikogu heakskiidu saanud üleliigse laovaru seadus on loomas pretsedenti, arvestades, et 14. septembri rahvahääletusel loovutas Eesti rahvas osa oma riiklikust suveräänsusest. Euromäärustest lähtuv seadus maksustab suurte summadega need kokkuostjad, kes varusid hinnatõusu ootuses oma ladudesse enam kui 500 kilo mõnda toiduainet või üle viie tonni teravilja. Trahvi tuleb seega tasuda seaduslikult soetatud suhkru või riisi eest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mitme poliitiku ja ametniku hinnangul on president Arnold Rüütel sunnitud selle valulise seaduse välja kuulutama, sest euroreeglid on edaspidi ülimuslikud põhiseaduse ees. Keerulise otsuse langetamiseks on Rüütlil aega neljapäevani.

“Asi ei ole must-valge ega seisne ainult riigisisese ja Euroopa õiguse konkurentsis. Asi on tunduvalt keerulisem, sest küsimuse all on ka lepingutega Eestile võetud kohustused ja ühinemine Euroopa ühise õigusruumiga,” kirjeldas riigipea raskusi EBSi professor Arno Almann.

Almanni väitel on õigusliku ootuse printsiibiga vastuollu minek seadusandja viga. Mõistliku aja eritasude seadustamiseks lasi Riigikogu tema sõnul mööda. Ka opositsionäärid on osutanud, et spekulantide vastu suunatud sätted pidanuksid saama kirja juba pool aastat tagasi.

Kadrioru palvel analüüsisid seadust ka Tartu ülikooli eksperdid, kes ütlevad oma seisukoha välja teisipäeval või kolmapäeval.