Suhkruhaige laps saab riigilt vaid pool abi

Suhkruhaigete laste vanemaid ühendavale Eesti laste ja noorte diabeedi ühingule teeb muret, et vahendid suhkruhaiguse kontrolli all hoidmiseks on küll olemas, kuid haigekassa toetab nende soetamist vaid osaliselt.

Ühingu poolt lapsevanemate seas tehtud uuringust selgus, et koguni 90 protsenti peredest ei tule kompenseeritavate vahenditega toime. Puudujääv osa tuleb vanematel omast taskust kinni maksta, aga paljudel ei jätku kõigi vajalike tarvikute jaoks raha, kirjutab Eesti Päevaleht.

Näiteks tasub haigekassa praegu iga lapse kohta aastas 1200 glükomeetri testriba eest (nendega mõõdetakse veresuhkru taset). Tegelikult kulub neid lapse kohta aastas aga  2500-4500. Alla nelja-aastane laps võib vajada suisa 15 testriba ööpäevas, suurematel lastel kulub keskmiselt seitse. Haigekassa toetusest jätkub vaid 3,2 mõõtmiseks ööpäevas.

Glükomeetri testribade juurde ostmiseks kulub perel aastas ligikaudu 10 000 - 20 000 krooni (639-1278 €), ent osale käib see üle jõu. „Kui ikka perel tuleb esmalt leib lauale hankida, siis ei jää muud üle, kui tulebki harvemini mõõta," nendib ühingu eestvedaja Kristi Peegel, kellel endalgi kodus kasvamas suhkruhaige laps.

Tarvikuid, mida suhkruhaiged lapsed vajavad, on teisigi - näiteks süstlanõelte eest tuleb samuti tasuda nende vanematel endil. Päevas kuus süsti saava lapse nõeltele kulub keskmiselt 660 krooni kuus (42 €).

Kristi Peegli sõnul püüdsid nad eelmisel aastal alustada läbirääkimisi haigekassaga. Arstid edastasid oma eksperthinnangud, ravimifirmad tegid ettepanekud, kuid haigekassa vastas toona, et süsteemi ei ole võimalik ümber teha.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Online'is