Riikliku koolitustellimuse esitamist jätkati möödunud aasta põhimõtete alusel, kus prioriteetsete õppesuundadena säilisid bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, füüsikalised loodusteadused, bioteadused ning keskkonnakaitse. Rakenduskõrgharidusõppes on prioriteetsed õppesuunad tehnikaalad, arvutiteadused, tootmine ja töötlemine, tervis ja isikuteenindus, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Võrreldes eelmise aasta tellimusega on suurim muutus 4+2 süsteemi magistriõppe tellimuse ärajäämine, kuna tervikuna on üle mindud reformijärgsete õppekavade lõpetajate tellimisele. Kõikides ülejäänud õpetes ja astmetel on riiklik koolitustellimus võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra suurenenud.

Rakenduskõrgharidusõppes luuakse kokku 2643 õppekohta, neist suurim osa tervise ja heaolu (~36%) ning tehnika, tootmise ja ehituse (~26%) õppevaldkondades.

Suuremad tellimused saavad Tallinna Tehnikakõrgkool — 385 kohta, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool — 376 kohta, Tartu Tervishoiu Kõrgkool — 341 ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Narva Kolledž ning Pärnu Kolledž — kokku 280 kohta. Õppekohad on loodud samuti Eesti Mereakadeemias — 189, Tallinna Pedagoogilises Seminaris — 175, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis — 165, Võrumaa Kutsehariduskeskuses — 155, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolis — 140, Tallinna Majanduskoolis — 110, Eesti Infotehnoloogia Kolledžis — 90, Tallinna Kergetööstustehnikumis — 70, Tartu Lennukolledžis — 62, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis — 42, Arvutikolledžis — 20, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis — 20, Mainori Majanduskoolis — 18 ning Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakoolis — 5.

Magistriõppes esitatakse tellimus 2019-le 3+2 magistriõppe lõpetajale. Suurim osa õppekohtadest loodi tellimusega loodus- ja täppisteaduste (24%) ning tehnika, tootmise ja ehituse (22%) õppevaldkondades.

678 õppekohta sai Tallinna Tehnikaülikool, 668 Tartu Ülikool, 318 Tallinna Ülikool, 215 Eesti Maaülikool, 66 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 66 Eesti Kunstiakadeemia, 5 Akadeemia Nord ja 3 Estonian Business School. Ülikool moodustab riikliku koolitustellimuse lepingu alusel iga magistriõppe õppekoha kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta.

Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunas on eraldi bakalaureuseõppes loodud 188 õppekohta Tartu Ülikoolis ja 115 Tallinna Ülikoolis. Bakalaureuseõppe tasemel toimub näiteks lasteaia- ja kutseõpetajate koolitus. Samuti on sel astmel loodud osakoormusega õppimise võimalused töötavatele õpetajatele. Töötavatel õpetajatel on võimalik läbida ka aastast õpet, mille käigus omandatakse täiendava aine, näiteks põhikooli inglise keele, matemaatika või filosoofia õpetamise õigus.

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel esitati tellimus 427 lõpetajale. Õppekohti on vastavalt 212 Tartu Ülikooli arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes ning klassiõpetaja koolituses, 115 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinseneriõppes, 56 Eesti Põllumajandusülikooli ehitusinseneri- ning loomaarstiõppes, 33 Tallinna Ülikooli klassiõpetaja koolituses ja 11 Eesti Kunstiakadeemia arhitektiõppes. Suurim on tellimus tervise ja heaolu (44%) ning tehnika, tootmise ja ehituse (37%) valdkondades.

Eraldi loodi magistriõppes 301 õppekohta, mis ei ole seotud bakalaureuseõppe õppekohtadega. Vastavaid magistriõppe õppekohti on Tartu Ülikoolis 153, Tallinna Ülikoolis114, Tallinna Tehnikaülikoolis 18, Eesti Kunstiakadeemias 11 ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5. Enamuse ehk ~51% moodustavad õppekohad hariduse õppevaldkonnas, kuna endise õppekavasüsteemi osaks olnud 1-aastase õpetajakoolituse õppekavadele lõpetati tellimuse esitamine 2005. aastal. Sarnaselt eelmise aastaga on töötavatel õpetajatel õigus asuda õppima riigieelarvelistel õppekohtadel samal kõrgharidusastmel.

Doktoriõppe tellimus esitati 250 lõpetajale, mis on 30 võrra suurem õppekohtade arv võrreldes eelmise aastaga. 149 õppekohta loodi Tartu Ülikoolis, 55 Tallinna Tehnikaülikoolis, 22 Eesti Maaülikoolis, 20 Tallinna Ülikoolis, 2 Eesti Kunstiakadeemias ja 2 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Doktoriõppe õppekohtadest ~38% loodi loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.