“Eesti viigerhüljeste olukord on katastroofiline,” tõdesid Eestimaa Looduse Fondi hülgeuurijad Ivar ja Mart Jüssi neil päevil avalikustatud raportis, kirjutab Postimees. “Kui 1996. aasta jäärohkel talvel elas Eestis veel 1500 viigerhüljest, siis nüüdseks on neid järel vaid 500.”

“Hüljes ei saa valida, keda ta sööb,” rääkis Ivar Jüssi lehele. “See mõjub nende tervisele üsna laastavalt.” Jüssi sõnul on keskkonnamürkide sisaldus Läänemeres kolmkümmend kuni sada korda kõrgem kui ookeanis.

Uuringud näitavad, et keskkonnamürgid mõjuvad hüljestele nii otse kui kaudselt. Läänemere tänaseid viigerhülgeid iseloomustavad niinimetatud vanade loomade haigused — näiteks maohaavandid ja teised seedeorganite hädad.

“Meie hüljestel leitakse neid juba noores eas. See näitab, et meie hülged on väga suure keskkonnastressi all,” rääkis Mart Jüssi. Teiselt poolt nõrgestavad keskkonnamürgid hüljeste immuunsüsteemi ja muudavad nad haigustele kergemini vastuvõtlikuks.

Hülgeuurijate sõnul võib Eesti viigerhüljeste arvu katastroofilise languse taga olla üheksakümnendate aastate lõpul siin möllanud koertekatk. “Kuna siinses meres pole suuri liivamadalikke, kus hülged sureksid, pole me seda isegi märganud,” rääkis hülgeuurija.

Ainus märk pärineb üle-eelmise aasta suvest, kui Valgerannas leiti korraga viis hülgelaipa. “Võib-olla oli seal tegelikult paarkümmend tükki. See oleks aga olnud juba selge märk, et midagi tõsist on toimunud. Esialgu on see vaid spekulatsioon, kuid asjatundjad pole sellele ka vastu vaielnud,” tõdes Mart Jüssi.

Eesti viigerhüljeste saatus on kriitiline mitmel põhjusel. Lisaks keskkonnamürkidele ohustavad teda kliima globaalse soojenemisega kaasnevad pehmed talved.

“Viigrite saatus sõltub suuresti sellest, milliseks kujuneb nii tänavune kui ka järgmised talved,” selgitas Ivar Jüssi. “Tema pojad sünnivad rüsijääs lume- ja jääkoobastes. Kui poegade sündimise ajal rüsijääd pole ning koopaid ei teki, läheb aasta lörri.”

“Viigerhüljes on tüüpiline arktiliste merede asukas, kes omal ajal jäi Läänemerre lõksu. Veel kümme, kakskümmend aastat samamoodi ja ainsad viigrid on need, mis olümpiamängude purjeregati ajast suveniirina kusagil kapi otsas tolmavad,” ennustas Mart Jüssi.