"Sagedus võib tarbijate sisselülitamise tippajal hakata kõikuma, sest reguleerimisautomaatide puudumise tõttu oleme sunnitud Eestis sagedust käsitsi reguleerima," selgitas ta.
Eesti Energia on Petersoni sõnul valmis häda korral väljuma Venemaaga ühtsest elektrisüsteemist ja üle minema autonoomsele töörezhiimile. Tehniliste iseärasuste tõttu on eraldumine praegusest tootmisest ligi 20 protsenti kulukam ning elektri kvaliteet viletsam.
Mitu Vene elektrijaama seisab praegu kütuse puudusel ja pole kindlust, kas Sosnovõi Bori sulgemisel suudetakse need puudujääva 3000 MW korvamiseks käivitada.
Teisipäeval streigikomitee nõudmisi arutanud elektrijaama juhtkond lükkas tagasi ettepaneku tõsta tööliste palka kuni 50 protsenti, pakkudes vastu 10,6-protsendilist tõusu.
Elektrijaama ametiühingu aseesimees Larissa Bardova ütles, et 5000 töölist on valmis streikima ja hoidma tuumajaama linna kütteks ja ohutuseks vajamineval madalaimal töörezhiimil seni, kuni tööliste nõudmised täidetakse.
Kui reaktorite võimsust hakatakse streigi käigus etapiviisiliselt vähendama, toob see eeskirjade järgi kaasa nende sulgemise, ütles jaama pressikeskuse insener Pavel Solovjov. "Reaktorite taaskäivitamine võtaks tehniliselt aega kaks päeva," selgitas ta.
Sosnovõi Bori elektrijaama töölised nõuavad peale palga tõstmise ka palgavõlgnevuste väljamaksmist ja ettevõtte juhtkonna vallandamist.
