Tööandjate, valitsuse ja ametiühingute objektiks olev kollektiivne tööõigus hõlmab nii ettevõtete kollektiivlepinguid, majandusharu palgaleppeid, töötülisid, streike kui ka lepitaja institutsiooni. Reformi edukusest sõltub see, kui paljud töötajad saavad tulevikus kollektiivlepingust tuleneva kaitse osaliseks.

„Tunnustus valitsusele algatuse eest, aga nüüd peavad ka ametiühingud tublid ja sisukad olema, et koos disainida töösuhete süsteem, mis suudab üheltpoolt tasakaalustada ühiskonda ja teiselt poolt tagada ka kiire majandusliku arengu nii tööandjatele kui töötajatele,” rõhutas transpordi ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson algavate läbirääkimiste tähtsust.

Tema sõnul on läbirääkimised parim moodus, kuidas vapustusi ja streike vältides tööseadusi kujundada.

„Transpordi- ja teevaldkonnas on kollektiivsuhted kõrgelt arenenud ja meile on läbirääkimistulemus eluliselt oluline,” kinnitas Peterson. „Meie arvates võiks oluliselt laiendada tööandjate ja ametiühingute õigusi kollektiivlepingute kaudu tööelu reegleid ise kehtestada, seda eriti majandusharu tasandil,” ütles Peterson.