"Olen oma seisukoha, mida peaks tegema kroonidega pärast rahavahetust, välja öelnud juba viis aastat tagasi. Kroonid tulnuks kavandada rööprahana sotsiaalse ettevõtluse mootoriks," vastas Strandberg Delfi küsimusele, milline saatus sobiks kõige paremini miljarditele Eesti kroonidele pärast ühisraha euro saabumist.

"Üks maailmas äraproovitud ja töökindel variant oleks krooni käibelejätmine nn rööprahana, ajakroonidena, milles mõõdetaks ühiskonna heaks tehtud inimtööd (näiteks 1 minut tööd võrduks 1 krooniga)," kirjutasid Strandberg ja teine Roheliste poliitik Agu Kivimägi 2005. aasta septembris Eesti Päevalehes.

"Ma ei arva, et raha nüüd teab mis hea põletusmaterjal oleks. Kindlasti muidugi parem kui põlevkvi," kommenteeris Strandberg Eesti Panga praegusi plaane käibelt kaduvate kroonidega.

Kroonid korjatakse kahe aasta jooksul pärast euro tulekut kokku ja hävitatakse. Paberrahade prügist toodetakse põletamise teel sooja, müntide metalli loodab Eesti Pank maha müüa.