Tema sõnul näitab maavärinale järgnenud plahvatus, et tuumatehnoloogia on seotud väga suurte looduskatastroofi riskidega, mis puudutavad meidki.

„See on väga tõsine ohumärk, kui mitte tuumajaama enda, siis tuumajäätmete säilitamise puhul kindlasti. Tuumajäätmetele tuleb leida turvaline säilitamise koht 10 000 aastaks, aga Skandinaavias on olnud viimase 10 000 aasta jooksul mitmeid väga tugevaid maavärinaid ja geoloogid on avastanud setetes ka ladestusi, mis tekivad vaid hiidlainete puhul,“ rääkis Strandberg.

Võrreldes Tšernobõli tuumajaamaga võib Jaapani puhul olla eeliseks see, et seal ei kasutata kõrgsurvereaktoreid. „Veega on niimoodi, et mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Jaapanis on madala rõhuga reaktorid, nii et võib-olla pole see plahvatus nii hull. Detaile ma muidugi kommenteerida ei oska ja tehnilisi nüansse võib seal olla kuitahes palju,“ nentis energeetikahuviline Strandberg.

„Reaktorile endale on küll tugev korpus ümber ehitatud, kuid telekanalite pildis on tuumajaamas näha päris korralik plahvatus ja tuleb paksu musta, hallikat suitsu. Nii et plahvatus oli tõsine, kuid selle põhjus pole veel selge,“ lisas ta.

Tšernobõlis käis 600 000 inimest

Strandbergi sõnul pani teda imestama Eesti tuumajaama projekti eestkõneleja, majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel, kes julges eile väita, et Jaapani tuumajaamadega midagi ei juhtu — maavärin oli ära ja plahvatust ei toimunud. Samamoodi nimetas ta ebapädevaks geoloogist akadeemiku Anto Raukase hinnangut, et Tšernobõliga võrreldavat radiatsiooni levikut pärast plahvatust ei toimu, kuna Raukas on tuumaenergeetikas vaid asjaarmastaja.

Strandberg meenutas, et aprillis möödub 25 aastat Tšernobõli katastroofist ja täna on paljud seal suurõnnetust likvideerimas käinud inimesed veel elus, paljud neist ka Eestis.

„Eks me näe, kui lihtne on Jaapanis selle plahvatuse tagajärgede likvideerimine, eriti kui reaktor on tõepoolest katki läinud. Kui niisuguseid katastroofe juhtub sagedamini, siis ei suuda me endale tagada turvalist keskkonda. Tšernobõlis käis katastroofi tagajärgi likvideerimas kokku üle 600 000 inimese. Kas meil on need inimesed olemas?“ küsis Strandberg.