Statistikaameti uuring: inimesed on eriolukorra algusest paiksemad, hiljem kehtestatud lisapiirangud enam ei mõjunud

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv.

Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. „Liikumisanalüüsist selgus, et Eesti inimesed viibivad eriolukorra ajal keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas, lühenenud on päeva jooksul läbitud vahemaa seniselt 27,5 kilomeetrilt 17,6 kilomeetrile ning käikude arv päeva jooksul peamisest asukohast mujale on vähenenud 1,8-lt 1,5-le,“ rääkis Mägi.

„Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgus, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele nähtavat mõju avaldanud,“ lisas Mägi.

Statistikaamet kasutas liikumisanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida.

Neli nädalat tagasi kehtestati Eestis eriolukord, mille tõttu suleti koolid, peatati kultuuriasutuste tegevus ja piirati laevareise. Järgnevate nädalate jooksul on kehtestatud uusi liikumispiiranguid, sh suletud kaubanduskeskused. Statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös tehtavast liikumisanalüüsist saab kriisikomisjon eriolukorra ajal ülevaateid inimeste liikumisest ning see on üks näitaja, mille alusel otsustada, kuidas piirangud järk-järgult lõpetada. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.

Mõned faktid:

• Pärast eriolukorra kehtestamist 12.03.2020 on Eestis inimesed jäänud keskmiselt 16

protsendipunkti paiksemaks;

• Pärast eriolukorra kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi oma

peamises asukohas

• Kogu päeva jooksul läbitud vahemaa on vähenenud 27,5-lt 17,6 km-le

• Peamisest asukohast käimise kaugeim distants on vähenenud 14.6km 9.7 km-le

• Peamisest asukohast väljas käimiste kordade arv on vähenenud 1,8-lt 1,5-le

• Pärast eriolukorra juhi korraldust 24.03.2020 seoses liikumisvabaduse piirangute

kehtestamisega avalikes kohtades ei ole täiendavalt toimunud muutusi üldises liikumises;

• Pärast eriolukorra juhi korraldust 28.03.2020 täiendavate liikumisvabaduse piirangute ja

viibimiskeelu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamisel

Saaremaa vallas ja Muhu vallas on toimunud vähesed muutused üldises liikumises Saaremaal;

• Liikuvusanalüüsi tulemusena saab anda jooksvat ülevaadet liikumisest kuni eriolukorra lõpuni

(erilise tähelepanuga suuremate viiruspuhangute piirkonnad) ning sisendit tulevikus

eriolukorra lõpetamise järk-järguliste võimalike sammude osas.

Liikuvusanalüüsi avalik kaart asub siin.