Statistikaamet: surmaregister ei katkenud

Statistikaamet kummutab eksliku mulje, nagu poleks 2002. aastast Eestis surmapõhjuste andmeid kogutud, analüüsitud ega avaldatud.

Surmapõhjuste andmeid on seni kogunud ja avaldanud statistikaamet. Surmatõendid edastatakse siseministeeriumi vahendusel statistikaametisse, kus toimub andmete sisestus ja kontroll ning statistika avaldamine, teatab statistikaameti pressiesindaja Anu Ots.

2003. a oktoobrist kuni 2005. a jaanuarini oli isikuandmete töötlemine statistikaametis andmekaitse probleemide tõttu peatatud. See aga ei tähenda, et surmapõhjuste andmete kogumisse oleks vahe tekkinud, sest arstid koostasid surmatõendeid edasi.

2005. aastal kui andmekaitse inspektsioon registreeris rahvastikusündmuste delikaatsete isikuandmete töötlemise Statistikaametis, töödeldi tagantjärele vahepealsete aastate surmaandmed. Surmapõhjuste statistika on avaldatud Statistikaameti veebilehel statistika andmebaasis, lisaks on analüüsitud suremust statistikaväljaannetes.

„Surmaandmete kogumine ja avaldamine statistikaametis jätkub seni, kui sotsiaalministeeriumi haldusalas loodav surmapõhjuste register toimima hakkab,” teatas Ots.

„Registri loomine on kahtlematult vajalik vähiregistri jt haigusregistrite seisukohast, sest praegu, kui surmaandmeid kogub statistikaamet, on isikustatud andmetele ligipääs isikuandmete kaitse tõttu äärmiselt piiratud,” lisas ta.

Riikliku statistika seaduse järgi tohib statistika jaoks kogutud isikuandmeid edastada vaid teadusasutustele, samas on nt vähiregistril samuti vaja isikustatud andmeid surmapõhjuste kohta, sest vaid sel moel on võimalik tuvastada vähihaigete surmapõhjused.