Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaja Sõstra sõnul magab Eesti elanik valgel ajal keskmiselt 365 tundi (8-tunnisest uneajast 12,5 protsenti). "Aastaringse talveaja puhul magaksime aga valgel ajal 564 tundi (19 protsenti uneajast) ja pideva suveaja puhul 352 tundi (12 protsenti uneajast). Seega oleks inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale," selgitab Sõstra.

Statistikaameti iga kümne aasta järel läbi viidav ajakasutuse uuring annab muuhulgas ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta. Viimasest, 2010. aasta uuringust selgus, et 10-aastastest ja vanematest inimestest suurem osa (üle 66 protsenti) magab tööpäeva hommikuti vähemalt kella 7-ni, laupäeval 7.30-ni ja pühapäeval 8-ni. Magamaminekuajad varieeruvad 23–24.

Euroopa Liidus on arutlusel olnud kellakeeramise lõpetamine, ent praegu kogub see plaan pigem sahtlis tolmu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster selgitas hiljuti Delfile, et kuigi indikatsioonina on tõesti käinud läbi kellakeeramise lõpetamine 2021. aastal, siis EL-üleseid kokkuleppeid ses osas veel pole.

"Viimaste eesistumiste ajal pole selle eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud, kuna eesistujate prioriteedid on olnud mujal. Pigem on üleval olnud juriidilised küsimused," nentis ta. "Enamiku liikmesriikide palvel telliti EL nõukogu õigusteenistuselt ka analüüs selle eelnõu õigusliku aluse kohta. 2019 suvel sai see valmis ja seal toodi esile erinevaid puudujääke. Näiteks ei põhjendata, miks valiti selline lähenemine, kuidas see aitab kaasa siseturu toimimisele ja millised võiksid olla muud võimalikud lähenemisviisid. Edasisi arenguid hetkel pole."