Statistikaamet: 50–74aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim

 (24)
Käed
PensionärFoto: Argo Ingver

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.

Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1%, tööjõus osalemise määr 71,7% ning tööhõive määr 68,1%. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud.

Jätkuvalt on kasvanud aga 50–74 aasta vanuste hõivatute arv (232 500), võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõive määr oli 50–74aastaste seas selle aasta teises kvartalis 59,2% ja töötuse määr 4,7% ning töötute arv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on naiste seas suurenenud hõivatute arv 3400 ning meeste seas 6200 võrra.

25–49aastase tööhõive määr oli 83,3% ja töötuse määr 4%. Võrreldes eelmise aastaga ei ole need näitajad palju muutunud. 15–24aastaste tööhõive määr oli 39,5% ning töötuse määr 14,1%. Noorte kõrget töötuse määra taga võib olla suveperiood, kus noored asuvad tööd otsima ja on kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.

Statistikaamet

Täistööajaga hõivatuid oli selle aasta II kvartalis hinnanguliselt 584 500 ning osasaajaga 83 200. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ei ole need näitajad oluliselt muutunud. Vaeghõivatute (isik, kes ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma) arv on pisut langenud ning on 6500.

Mitteaktiivsete arv 2019. aasta II kvartalis oli 277 600. Võrreldes eelmise aastaga on mitteaktiivsete arv mõnevõrra kasvanud. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga (89 000), õpingud (65 000), haigus või vigastus (61 400). Märkimisväärne on see, et mitteaktiivsete seas on heitunute arv (kaotanud lootuse tööd leida) selle sajandi madalaim ­2900.