Spordisõber peab juba suvel digi-TV hankima
Kuigi ka analoogvõrgus leviv ETV põhikanal toob kõik Eesti sportlaste medaliheitlused otseülekandes vaatajateni, on juba praegu selge, et tihe võistlusprogramm ei mahu ühte telekanalisse ära. 16 võistluspäeva jooksul satuvad näiteks ka eestlased ühel ajal võistlema.
Tombergi sõnul näitab rahvusringhääling Pekingist mängude ajal ligi 400 tundi telepilti. 200 tundi sellest on vaadatav ETV põhikanalilt, 200 tundi aga ETV2-st. Programmi, mida näeb ETV põhikanalilt ja vaid digikanalilt, avaldab rahvusringhääling juuli esimestel nädalatel. Tombergi sõnul on praeguseks paigas, et analüüsid, värsked reportaaÏid ja päevaülevaated jõuavad eetrisse ETV põhikanalil.
Selleks et ETV2 näha, tuleb soetada nn digivalmidusega teler või digiboks. Samuti näevad ETV2 kõik Elioni Digi TV ja STV ning Starmani kaabeltelevisiooni kaudu telerit vaatavad inimesed. Kuna 2010. aasta 1. juulist plaanib Eesti täielikult üle minna digitaaltelevisioonile, siis on uut standardit toetavate seadmete soetamine vajalik sisuliselt kõikidele telepilti näha soovivatele inimestele.
Tehnikakaupluse Euronics Ülemiste poe juhataja Eimo Kährik rääkis, et digibokside valik tehnikapoodides pole suur, kuid tellimise peale saab iga ostja endale sobiva mudeli 2000–3000 krooni eest soetada. Nn digivalmidusega televiisorite hinnad algavad aga 10 000 kroonist ja kõikidel suurematel teleritootjatel on kaks-kolm telerimudelit.
“Inimesed ostavad neid digitelevisiooni valmidusega telereid päris palju, aga ega me ei tea, kas seepärast, et digitelevisiooni vaadata, või lihtsalt, et hea teler koju osta,” lisas Kährik. Spordisõpradele teatas Kährik, et digibokside varu on vähemalt nende kaupluses korralik ja otsa need veel ei saa.
Eestis pakub maapealset digitaaltelevisiooni ainsana AS Levira. Ettevõtte juhatuse esimehe Mart Einpalu sõnul näeb praegu ilma rahata digitaalplatvormil viit kanalit. Lähiajal peaks siis ajutiselt kuuenda kanalina lisanduma ETV2 ja digitaalplatvormile läheb üle ka TV3.
Peale maapealse digitaaltelevisiooni on digi-TV-d Einpalu sõnul võimalik näha ka kaabeltelevisiooni vahendusel, satelliidi vahendusel ja Elioni kasutatava IPTV standardi vahendusel. Odavaim neist on just maapealne võimalus. Näiteks Zoomboxi vahendusel on võimalik vaadata 99 krooni eest kuus 26 kodumaist ja välismaist telekanalit. Zoomboxi üür ise maksab 39 krooni kuus.
“Iseenesest pole digitaaltelevisiooni vaatamiseks tarvis mitte midagi muud kui telerit, väliantenni ja digiboksi,” lisas Einpalu. Digiboksi soovitab ta osta kindlasti Eestist, sest välismaal müügil olevad seadmed ei pruugi ühilduda Levira võrguga ja teler võib siiski jääda 2010. aasta suvest sahisema.
Riigikogus menetluses olev ringhäälinguseaduse muudatus vabastaks tulevast aastast telekanalid Kanal 2 ja TV3 25 miljoni krooni suurusest loamaksust.
Eile ütles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juht Urmet Kook Eesti Ekspressi võrguväljaandele, et loamaksu kaotamine on jabur. “On äärmiselt jabur, et riik loobub nii kergekäeliselt 50 miljonist kroonist erakanalite kasuks, aga samal ajal kärbib rahvusringhäälingu eelarvet 37 miljoni krooni võrra,” lisas Kook.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus selgitas, et loatasud laekuvad riigieelarve tuludesse ja õige pole seos, et mida rohkem riik loatasudest teenib, seda rohkem ETV raha saab. Kultuuriministeerium on loatasud kaotava seadusemuudatuse puhul rõhutanud, et praegune loatasude süsteem on ebaõiglane, sest loatasu ei pea maksma digitaallevis levivad kanalid, nagu Kalev Sport, TV6 või Kanal 11. Kuna ka need kanalid müüvad reklaami, siis tuleb ministeeriumi arvates telekanaleid võrdselt kohelda.
Sookruusi sõnul kehtestati omal ajal telekanalitele loatasu, et piirata uute telekanalite avamist. Vastutasuks turu sulgemise eest nõustusid erakanalid iga aastal riigile maksma miljoneid kroone loatasudena.
Urmet Koogi arvates näitab aga loatasude kaotamine, millist ajakirjandust riigitüüri juures olijad väärtustavad, ja teisalt ka seda, kui tugevat lobitööd erakanalite omanikud suudavad teha. Koogi sõnul ei mahu talle ka pähe, et kui 50 miljonist kroonist on nii lihtne loobuda, siis miks kohe kuidagi ei leita 50 miljonit krooni rahvusringhäälingule selleks, et käivitada ETV2.
