Spolitis: sotsiaalmeedias käib elav arutelu Riia tragöödia üle, kuulda on ka Vene propagandamasina undamist

 (58)
Maxima varing riias 23 nov hommikul
Kokkuvarisenud hoone rusud on suurtes kuhjades õnnetuspaiga lähiümbrusesFoto: Tanel Meos

Ehkki lein veel kestab, on Riia kaubanduskeskuse varing püstitanud hulga küsimusi: kuidas selline asi võis juhtuda? Kuni ametlik uurimine kestab, otsivad sellele vastuseid erinevad ehitusinsenerid ja blogijad.

„Inimesed küsivad, kuidas selline asi võis juhtuda?“ sõnastas küsimuse Läti kaitseministeeriumi parlamentaarne sekretär Veiko Spolitis.

Oma arvutustega on välja tulnud mitmed ehitusinsenerid ja blogijad, sotsiaalmeedias on elav aruetelu tragöödia põhjuste üle. Spolitis viitas ka Delfis ilmunud insener Toomas Kaljase analüüsile.

„Tunda on, et tragöödia taga on mammona järgi jooksmine,“ möönis Spolitis, kuid lisas samas, et enne, kui ei ole lõppenud ametlik uurimine, ei saa ka järeldusi teha.

„Tragöödia on pannud avaliku elu võtmeisikud küsima, kuidas ehitustööde ja lubade saamine Riia linnas on toimunud,“ rääksi Spolitis. Ta lisas, et see ei ole alati valitsemise hea tava järgmine, vaid see on korruptsioon. „Kõlama on jäänud küsimused, miks ühed ja samad firmad võidavad ehituskonkursse ja ehitavad.“

Seotud lood:

Niipea kui saadakse teada, kes on süüdlane, siis tahetakse teada ka vastutaja nime, et kõik ei sumbuks jälle vassimisega, nagu juhtus sama ehitusfirma Re ja Re eelmise apsakaga - presidendilossi renoveerimise ajal toimunud põlenguga. 

Nii Läti president kui peaminister on öelnud, et uurimisel peab olema kaasatud erapooletu ja sõltumatu ekspertiis väljastpoolt riiki.

Lätis on tunda ühtekuuluvust

Spolitis sõnas, et talle isiklikult meenutab hetkeolukord Lätis kolmandat ärkamisaega, kui tänavatel olid barrikaadid. „Inimesed on tänavatel,“ rääkis ta. „Nendel on kurb, nad tahavad vastuseid saada ja nad hoolitsevad päästetöötajate eest.“

Ühtekuuluvust on tunda ka õnnetuspaigas, kuhu kodanikualgatuse korras tulid noored, kes jagasid seal leinajatele teed ja saiu. Oli buss ja soojad tekid neile, kes kohapeal ootasid teateid võimalikest pääsenutest või hukkunutest.

Spolitise sõnul on üksteisele naeratamine ja kellegi õlgade ümbert kinni võtmine Riias praegu tavaline. Üle kogu riigi toimuvad jumalateenistused ja eile näitas Läti televisioon, kuidas inimesed seadsid omal algatusel ristikujulisi küünlamonumente Maxima kaupluste ette üle kogu Läti.

Läti politseijuht ja siseministeeriumi kantsler pidid eile vastama küsimustele, kui palju on veel teadmata kadunud inimesi. Kui eile päeval oli neid veel 20, siis õhtul otsingute lõpetamise hekeks oli neid seitse ja võib-olla ei olegi nad rusude all, vaid kusagil mujal Lätis.

Ka täna on tuhanded inimesed kokkuvarisenud kaubanduskeskuse juures ja nende üks põhilisi küsimusi on see, miks nii kiiresti lammutatakse. Küsitakse, kas ei ole vaja tõestusmaterjale hoida ja kas lammutamisega kiirustatakse selleks, et mingeid jälgi koristada.

Spolitis tõdes, et peale kolmandata varingut, mida BBC kajastas, on selge, et päästetööd ei saa enam seal jätkuda. Pühapäeva pärastlõunaks oli päästjatel läbi kontrollimata jäänud veel alla 50 ruutmeetri, seda osa hoonest vaadatakse läbi samal ajal lammustamisega.

Kõik kokkuvarisenud hoone rusud on hetkel ladustatud kaubanduskeskuse parkasse ligikaudu viie meetri kõrgustesse hunnikutusse.

Teoreetiliselt oleks olnud võimalik kaubanduskeskusest üht-teist ka varastada, kuid kuna hoone on politsei ja sõjaväepolitsei valve all, ei ole siiani marodöörlust toimunud.

Nii nagu Estonia parvlaeva hukkumine oli suurim tragöödia iseseisvunud Eestis, on Riia kaubanduskeskuse kokkuvarisemine Läti suurim tragöödia pärast iseseisvust.

Spolitis märkis, et 20 aasta jooksul on Lätis kujunenud välja kaks meediamaailma, kus sündmuse kajastamisel on täheldatud rõhuasetuse erinevusi, kuid valdavalt on nii valuline tragöödia inimesi ühendanud. 

„Propagandamasin töötab ja üritatakse vaenulikke arvamusi levitada,“ sõnas Spolitis. Üks nendest väidab, et juhul, kui Läti oleks vastu võtnud Venemaa pakutud päästeteenistuse helikopteri, oleks saanud mõned elud päästa. Sellised kuulujutud on Läti päästeteenistus suutnud ikkagi maha võtta.
Veel on räägitud Maxima kaupluses pool tundi enne õnnetust töötanud signalisatsioonist, mille peale turvatöötajad selle asemel, et inimesi hoonest välja saata, olevat signalisatsiooni välja lülitanud.

Spolitis tõdes, et Maxima poolt on olnud üsna kiire reaktsioon kaupluseketi veebilehekülje kaudu, mis on üleni must, kuid ametlikku pressikonverentsi pole toimunud ja ettevõtte juhtkond ei ole sõna saanud. Spolitise sõnul on Maximal Lätis omapärane maine – seda teatakse ettevõtena, kus inimeste palgad on väikesed ja töötingimused ei vasta alati nõuetele.

Kaubanduskett Maxima otsustas, et hakkab maksma 21. novembril Riias Zolitūde kaubanduskeskuses juhtunud tragöödias vanema kaotanud lastele igakuist toetusraha ühe Läti keskmise palga ulatuses.

Maxima on otsustanud, et tasub tragöödia ohvrite kõik haigla ja ravikulud. Ettevõte katab ohvrite matusekulud, samuti muu vajaliku abi ohvrite peredele, seisab ettevõtte Läti koduleheküljel.