Spikker neile, kes viimastel päevadel riigieelarvestrateegia arutelusid pole tähelepanelikult jälginud:

KEI koalitsioon on otsustanud jätta tõstmata teadusrahastust 1%-ni SKT-st, mis oli sees nii koalitsioonileppes kui ka erakondade programmides. Teadusrahastuse ärajätmine tuleb viinahinna langetamise arvelt.

Oma lubadustest taganemine on tagajalgadele ajanud teadlased ning tudengid, sest näiteks Tartu ülikool oli juba jõudnud ära teha oma järgmise aasta eelarve arvestusega, et valitsus peab oma sõna. Siiski jäädakse senise rahastuse juurde, ehk teadusele määratakse 0,71% SKT-st.

Valitsusega on otsuse tõttu juba pahandanud president Kersti Kaljulaid, kes kutsub kokku erakondade esimehed, teadlased ja rektorid, et omavahel arutada allkirjade üle, mis pidulikult riigikogu valges saalis koalitsioonileppe allkirjastamisel anti.

Peaminister Jüri Ratas kommenteeris varmalt, et sügisel, kui riigi tulud-kulud päriselt selgelt on ning sisenetakse riigieelarve aruteludesse, siis võetakse teadusrahastus uuesti luubi alla.

Sama kinnitas Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. "Ükski teema pole koalitsioonilepingust maas, peame ootama sügise ära ja nelja aasta jooksul plaanide poole liikuma," sõnas ta.

EKRE toetajad saavad siiski rõõmustada, sest eile ilmnes, et alkoholiaktsiisi langetatakse 25% juba 1. juulist. Õlle-siidri hind väheneb niisiis paarkümmend senti, viinahind paar eurot. Alkoholiaktsiisi langetamise eesmärk oli ohjeldada piirikaubandust, kuid ega lätlased rumalad pole! Täna ilmnes, et Läti läheb kaasa Eesti valitsuse otsusega alkoholiaktsiisi langetada. Nii on alkoralli uuesti nullpunktis.

Rahandusminister Martin Helme tõotas, et kütuseaktsiisi langetatakse järgmisel aastal.

Aga see pole veel kõik!

Eile ilmnes samuti, et valitsus plaanib kärpida oma kulusid järgmiseks aastaks 3,2 protsenti (2021. aastal 4,4%) ja seda peamiselt riigieelarvest rahastatavate palkatõusude arvelt.

Kultuuriminister Tõnis Lukas lausus juba, et kultuuritöötajate miinimumpalk ei saa tulevikus samas tempos jätkuda. Koalitsioonileppes oli kirjas, et püütakse tõsta kõrgharidusega kultuuritöötajate palku. Hetkel tuleb seega kultuuritöötajatel suu moosist puhtaks pühkida. Lukas ütles Delfile: "Kultuuriministeeriumil tuleb kärpida oma kulutusi 1-3 protsendi ulatuses. Siiski ei taha ma palku kärpida, aga palgad kindlasti ei tõuse samas tempos nagu varem."

Palgatõusud jäävad ära kindlasti veel mõnes koalitsioonileppega lubatud valdkonnas. Esialgu lubati, et lasteaia- ja kooliõpetajate palgad ohus pole, kuid peaminister Jüri Ratas ei soostunud teemat pikemalt kommenteerima, öeldes, et asjad, mis koalitsioonileppes paika peavad, puudutavad pensionäre.

See tähendab ka seda, et suure tõenäosusega jääb ära päästjatele ja politseitöötajatele lubatud palgatõus. Palgatõusu ärajäämine on siseministeeriumis samuti juba kärpemeetmena laualt läbi käinud.

Delfi uuris ka sotsiaalministeeriumist, kuidas jääb seis meditsiinitöötajate palkadega ning sealt tuli positiivsem vastus. "Tervishoiutöötajatel on tööandjatega kehtiv kollektiivlepe (2019-2020), kus on tõusud kokku lepitud ning sellega on eelarves arvestatud," vahendas pressiesindaja.

Konservatiivne rahvaerakond lubas juba mullu suvel, et paljulapselistele peredele tehakse maksuerisus ning neile tehakse maksuvabastus. Toona sõnas siseminister Mart Helme ERR-ile "Lühidalt öeldes võib öelda, et Eesti riigis raha puudust ei ole mitte kunagi. [...] 500 miljonit, see on nagu peenraha, taskust võtta."

Nüüd näib, et küsimus katteallikast polnud siiski nii "tühine", sest konservatiivsele valijale oluline olnud punkt jääb tänase seisuga täitmata.

Siiski lubati tõsta pensionäride maksuvaba tulu 550 euroni.

Valitsusliikmed on lubanud avalikustada senised suunad neljapäeval.

Ratas Delfile: pensioneid puudutavad lubadused jäävad
Ratas ütles, et koalitsioonileppest läheb siiski lähiajal käiku tulumaksuvabastuse tõus. Nimelt saavad pensionärid 550 eurot kuus tulumaksuvaba pensionit, mis peaks katma keskmise vanaduspensioni. tuleval aastal peaks vanaduspension keskmiselt olema 517 eurot. Koalitsioon soovib Ratase väitel ka erakorralist pensionitõusu, mille katteks nähakse II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist. Siiski märkis Ratas, et sügiseks valmivad mõjuanalüüsid II sambast lahkujate osakaalu suhtes. Siis saab valitsus täpsemalt otsustada, millest pensionitõus katta.


Ratas selgitas, et kulude kärpimise vajadus lähtub lähtub struktuurse tasakaalu reeglist, mis ütleb, et eelarve puudujääk tuleb katta samas ulatuses eelarve ülejäägiga. “Kuna 2018. aasta eelarvepositsioon tuli oodatust kehvem, kandub puudujääk edasi järgmistesse aastatesse,” märkis Ratas. Ta lisas, et kõik riigiasutused peavad kokkuhoiu tarbeks oma kulutused üle vaatama. “See võimaldab muuta riiki tõhusamaks, mis on ka üks riigireformi eesmärk,” ütles Ratas. Lõplikud kokkuhoiukohad tuleb tema sõnutsi üle vaadata sügisel