SPEKULATSIOON: Mis võis juhtuda kaitsepolitseinik Eston Kohveriga tegelikult? Delfi pakub välja oma versiooni
Esimene versioon: metsas pidi toimuma kohtumine allikaga, kes pakkus väärtuslikku informatsiooni Eesti piirivalve ja tolli kohta. Võimalik, et kaitsepolitsei sai signaali, et just selles, Luhamaa piiripunkti lähistel olevas piirilõigus, toimub näiteks salakaubavedu või inimkaubandus. Ilmselt kontrolliti vihje andnud inimese tausta, temaga suheldi mitmel korral ning lõpuks oldi nõus näost-näkku kohtuma.
Ka Venemaa uudistekanal Lenta.ru on samasuguse versiooni välja pakkunud. Nagu ikka, on info andmise eelduseks tasu saamine. Kui info on aus, siis ollakse selle eest ka valmis maksma. Seega võib eeldada, et kaitsepolitsei peamajja esitati nõudmine ning saadi luba agentuuri raha kasutamiseks. See seletaks ka seda, miks oli röövitud kaitsepolitseinikul kaasas 5000 eurot.
Kuna tegemist on Lõuna-Eestiga, määrati asjaga tegelema piirkonnas töötav Eston Kohver. Tegemist on staažika operatiivtöötajaga, kes on kaitsepolitseis töötanud 90ndate algusest. Pärit on ta Ida-Virumaalt ja valdab seetõttu suurepäraselt vene keelt ning tunneb slaavi mentaliteeti.
Arvatavasti leppis Eston Kohver oma informaatoriga kokku kohtumise tavateedest eemal, veidi varjatud kohas. Lisaks rahale ja tulirelvale oli Kohver varustatud ka kehale kinnitatud raadiomikrofoniga, mille eesmärk oli ilmselt sidepidamine läheduses viibivate kolleegidega ning kohtumise salvestamine.
Kohveri kohtumine agendiga võis esialgu minna plaanitult - allikas lähenes Venemaa poolt, kuni ühtäkki visati õhku suitsu- ja šokigranaadid. Ilmselt jooksid allikaga koos olnud mehed üle Eesti piiri, nabisid Kohveri kinni ja põgenesid tagasi Venemaale. Ilmselt ei saanud Kohver ka kohe kolleege appi kutsuda, sest nagu Politsei- ja piirivalveameti lõuna prefekt Tarmo Kohv tunnistas, häiriti selles piirkonnas segajaga operatiivsidet.
Eile öösel kinnitas siseminister Hanno Pevkur Delfile, et sündmuskohal oli näha suitsugranaadi tekitatud lehtreid. Kuna tavaline suitsugranaat lehtreid ei tekita, võib eeldada, et segaduse ja üllatusmomendi tekitamiseks kasutati flashbang'e ehk šokigranaate, mis tekitavad ereda valgussähvatuse ja paugu. Sellise granaadi eesmärk on sihtmärk ajutiselt pimestada ja kurdistada ehk sisuliselt juhmistada. Kuna suitsugranaate on korduvalt mainitud, siis ilmselt kasutati siiski ka neid.
Eelkirjeldatu toimus ilmselt väga kiiresti ja professionaalselt ning kaitsepolitseinikele ootamatult. Kuna kokkusaamiskoht oli väidetavalt jälgitav metsasihilt, võis eeldada, et Kohveri kolleegid olid liiga kaugel, et midagi ette võtta. Operatsiooni tulemusena võeti Eston Kohver kinni ja toimetati FSB hoole all üle Venemaa piiri. On äärmiselt tõenäoline, et säärane operatsioon on mitmete kuude vältel ette planeeritud.
Paar tundi pärast juhtumi avalikuks tulemist oli röövist saanud rahvusvahelise meediakajastusega skandaal. Kuna rööv toimus Eesti pinnal, on skandaali tekkimine ka igati loogiline. Arvestades Kohveri viimist Moskvasse ning kogu ürituse skandaalsust, on tõenäoline, et säärase operatsiooni läbiviimiseks ei tulnud luba mingist Pihkva oblasti FSB kontorist. Pealegi allub FSB Venemaa presidendile.
See stsenaarium tekitab aga ühe olulise küsimuse: mis oli Kohveri röövimise motiiv? Võimaliku seletuse pakub Venemaa eriteenistuste töid ja tegemisi kirjeldav veebileht Lubjanka.org. Nimelt avaldati seal 2011. aasta 14. aprillil uudis, mis kirjeldas sama aasta väidetavalt 24. veebruaril toimunud pressikonverentsi, kus Pihkva oblasti FSB ülem süüdistas Eesti eriteenistust Vene ärimeeste värbamises ja eritehnikaga varustamises.
FSB väitel pidid värvatud ärimehed filmima FSB Pihkva oblasti peamaja. Väidete tõenduseks näidati väidetavalt kaitsepolitsei paigaldatud erivahendeid, mis olid kaastööle sunnitud ärimehe autos. FSB versiooni kohaselt pidi värvatud ärimees parkima oma auto FSB peahoone peaukse ette, et kaamerapilti jääksid hoonesse sisenejad-väljujad. FSB Pihkva oblasti juhi Georgi Dratševi sõnul hakkas säärane tegevus FSBle silma ning eestlaste värvatud kaastöötaja jäi vahele. Lubjanka.org seob juhtunu mitme Eesti kaitsepolitseinikuga ning nende seas on ka reedel röövitud Eston Kohveri nimi. Olgu kuidas on, eriüksuse läbiviidud inimrööv on igal juhul jõhker jõudemonstratsioon.
Kas Kohver võis ise üle Eesti-Vene piiri minna? Pärast viimase riigireeturi Aleksei Dresseni vahelejäämist sai avalikuks kaitsepolitsei majasisene kord, mille kohaselt on ametnike tööjuhendis kirjas, et Venemaale reisimine ning muu tegevus Venemaa territooriumil on rangelt keelatud. Erandid olla võimalikud vaid peadirektori eriloa alusel.
Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb küsida, mis saab Eston Kohverist edasi? Lenta.ru teatel kahtlustatakse kaitsepolitsei ametnikku spionaažis, tulirelvade riiki smuugeldamises ning ebaseaduslikus piiriületuses. Ilmselt on tegemist liiga tõsise süüdistusega, et asi kiirelt lahendada, nagu Eesti poliitikud siiani lootnud on. Ei saa välistada, et juhtumist tehakse mingit sorti näidisprotsess, kuid teisalt tähendaks see aga asjadele poliitilise käigu andmist.
