Andrus Saare sõnul on võis Res Publica oodatust suurem edu tuleneda kolmest aspektist. “Üks on see, et Res Publica sai endale need hääled, kes polnud seni võtnud seisukohta,” ütles Saar. “Teine seltskond oli see, kes tuli varasemaga võrreldes rohkem valima. Minu hinnangu kohaselt on need rohkem nooremad inimesed, kes päevselgelt toetavad rohkem uuemat jõudu.”
Saare sõnul võib Res Publica edu puhul olla määrav ka kampaania. Kui Saar Poll tegi uuringu oktoobri algul, siis Res Publica reklaamikampaania muutus Saare sõnul selle kahe nädala jooksul oluliselt aktiivsemaks. “Nad said tutvustada rohkem oma nimesid, mis on küllalt olulised ka valija jaoks, sest tekitavad usaldust,” ütles Saar.
Saare hinnangul andsid kõhklejad oma hääle Res Publicale, sest uute tulijate puhul teevad oma otsuse viimasel minutil.
Res Publica toetajaskond võis uuringu kohaselt olla tegelikkusest väiksem, sest tegemist on uue erakonnaga. “Vanade erakondade puhul läks prognoos täppi, sest nendel olid esimesed kolm nime erakondade vanad tuntud tegijad,” ütles Saar. “Res Publica puhul polnud nimekiri nii palju tuntud. Kui nimekiri olnuks pikem, siis tulnuks võibolla ka toetus suurem.”
Kindlasti valima minejatest kavatses uuringu kohaselt anda 36 protsenti oma hääle Keskerakonnale, kuid tegelikult sai Keskerakond 38,5 protsenti häältest. Reformierakond saanuks küsitluse andmetel 15,7 protsenti häältest, kuid sai 15,2 protsenti, Ühendatud Rahvapartei saanuks küsitluse andmetel 9,6 protsenti häältest, kuid sai 8,2 protsenti häältest.
Valimiseelse uuringu kohaselt saanuks Isamaaliit 5,1 protsenti, kuid tegelikult sai 6,8 protsenti. Mõõdukad said nii küsitluse andmetel kui ka tegelikkuses 4,9 protsenti häältest. Rahvaliit saanuks uuringu andmetel 3,2 protsenti häältest, kuid sai tegelikult 0,1 protsenti suurema toetuse.
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas uudisteagentuuri ETA tellimusel 4.-8. oktoobrini valimiseelistuste küsitluse Tallinna kaheksas valimisringkonnas. Igas ringkonnas küsitleti 100 inimest, seega kokku 800 inimest, kes on valimisõiguslikud. Küsitletute valimiseks kasutati juhuvalimi meetodit. Küsitluses esitati respondentidele valiku tegemiseks igas linnaosas iga valimisnimekirja kolm esinumbrit.
