Sotside "must hobune" Lauri Läänemets: EKRE toetus kaob siis, kui meie, sotsid, lahendame nende valijate mured

 (161)
Lauri Läänemets
Lauri Läänemets 2015. aastalFoto: Ilmar Saabas

Sotsiaaldemokraatide juhiks kandideerib Järvamaa piirkonna esimees Lauri Läänemets, kes usutluses Delfile rääkis, et EKRE pole sugugi kõige suurem erakonna konkurent, sest erakondadel on ühisosa maapiirkondade valijate hulgas.

Teie olite esimene, kes kuulutas välja oma kandidatuuri sotside esimeheks, mis te arvate, kas see on taktikaliselt boonus või miinus?

Miinus ta kohe kindlasti ei ole. Tegelikult räägiti erakonnas juba pikemat aega, et arvatavasti Ossinovski ei jätka ja on uut juhti vaja. Kui sul on tahe ja sul on nägemus, siis tuleb tegutseda.

Nüüd on teile ka kaks vastaskandidaati esitatud. Kuidas te neisse suhtute, olete te üllatunud emma-kumma kandidatuuri osas, olgu siis Saare või Sikkuti suhtes?

Ei, mina olen rahul. Mõlemad kandidaadid aitavad minu sõnumi võimendamisele kaasa...

Mis see nüüd siis tähendab päriselt "aitavad sõnumi võimendamisele kaasa"? Kuidas sellest aru saada?

Kui me vaatame... Ma vaatasin just Riina Sikkuti intervjuud Delfist, ta ütles, et me peaksime vaatama tulevikku ja võib-olla kommunikatsioon ja kõik see muu, mis meid täna siia toonud on, pole niivõrd oluline. See aga just ongi oluline. Peame ausalt tunnistama, miks meil on riigikogus 15 koha asemel 10 kohta. See on nägemuste erinevus - kas niši või rahvapartei. Kas jätkame ainult vabaduste teemadega või toome fookusesse tagasi võitluse ebavõrdsuse vastu. Küsimuse, mis puudutab enamikku inimesi. See on sotsiaaldemokraatliku maailmavaate nurgakivi. Me pole sellega päris mitu aastat tugevalt tegelenud.

Seotud lood:

Kas ma nüüd sain õigesti aru, et kui Saar ja Sikkut näevad mõlemad, et parlamendis kohtade vähene arv on probleem, siis teie seda miinusena ei näe?

Ei, just vastupidi! Kui Riina Sikkut arutleb, et mis on sotside probleemid, näiteks kommunikatsioonivead, siis tema meelest pole selle üle piisavalt tähtis arutada. Julgen arvata, et ebavõrdsuse vähendamine on täpselt sama või isegi veel rohkem oluline teema!

Et, kui ma küsin, milline on olnud sotside suurim altminek viimase nelja aasta vältel, siis vastus on, et ebavõrdsusele pole piisavalt tähelepanu pööratud?

Tegelikult jah. Me võime rääkida muudatustest Euroopas, aga ma arvan, et keegi Eestis ei kahtle selle üle, et kuhu läksid sotside hääled Lõuna-Eestist, kus me olime alati, kas kõige tugevamad või napilt kõige tugevamad. Need hääled läksid täna EKRE-le. Ja need hääled ei läinud EKRE-le mitte sellepärast, et "kui on must, näita ust" teema oleks niivõrd oluline, vaid need inimesed tahavad, et keegi tegeleks nende probleemidega.

Rääkides just regionaalpoliitilisest vajakajäämisest, kuidas need hääled siis EKRE-lt tagasi saada? Kas selleks vastuseks on senisest suurem vastandumine, mis pole ju sotsidele kuigi omane?

Ei. See on teine asi, mis ma olen öelnud. Meil on liiga palju EKRE-le vastandumist. Kui me vastandume ainult EKRE-le, siis tegelikult see midagi vajalikku lauale ei too. Eesti ühiskond ja inimesed vajavad midagi muud. Muidugi tuleb EKRE kohta öelda, et (sotsiaaldemokraatlike - H.N) väärtuste eest tuleb seista, et asi päris hulluks ei läheks. EKRE toetus ei kao siis ära, kui neid materdada. EKRE toetus kaob ära siis, kui lahendada nende valijate probleemid. Ja need probleemid ongi just ebavõrdsuse vähendamine. Näiteks palkade võrdustamine, mida rohkem Tallinnast eemale, seda madalamad palgad. Töötasu teema, et inimesed saaks väärt tasu oma töö eest.

Siis on hoopis huvitav uurida, et kes on sotsidele suurim konkurent, kas see ongi siis EKRE või on see näiteks Eesti 200 areenile tulemine?

See on hoopis Reformierakond. Meil nendega sotsiaalmajanduslikes küsimustes nägemused ei ühti. Kui me mõtleme, et miks inimesed täna EKRE-t valivad, siis see Eesti juhtimine on alates taasiseseisvumisest olnud väga parempoolne. Selline dogma on tekkinud, et maksusüsteem peab olema ühetoaline, aga selles on veel teine sõnum. Kui me oleme soovinud aidata mõnda Eesti piirkonda, öeldes, et teeme maksuerisuse, siis neile on see vastuvõetamatu. Me ei saa ühise puuga lüüa Tallinnat ja Kilingi-Nõmmet, seal toimuvad väga erinevad protsessid. Reformierakond on see, kellega me peame rinda pistma.

Ometigi opositsioonis peaksite te nüüd nii öelda ühise plokina koostööd tegema?

Loe veel

Jah, aga opositsioonis peab muidugi opositsioonitööd tegema koos. Kui me aga räägime majandusest või maksuteemast, siis seal on meil Reformierakonnaga erinev nägemus ja neis teemades hoiame riigikogus erinevat joont.

Rääkides sellest, et kui te peaksite sotside esimeheks saama, siis tegelikult te olete üsna tundmatu, kuidas te sellega rinda peaksite pistma, on see miinus?

See pole kindlasti miinus. Kui keegi on Eestis sellise suure erakonna esimees, siis silma paistmisega ei tohiks tal probleeme tekkida. Erakonna siseselt on see kindlasti minu tugevus, eriti Riina Sikkuti ees, kes on meil aasta olnud.

Seega teil on Riina Sikkuti ees eelis, kas inimesed usaldavad teid rohkem?

See selgitatakse välja hääletusega 9. juunil. Ma arvan, et minu kohalt on see tugevus. Ma olen väga paljusid aidanud. Ma olen kunagi aidanud teha organisatsioonilisi asju üles ehitada, omavalitsuskogu juht, enne Järvamaale kolimist olin ma Tallinna piirkonnas ja tegelesin Tallinna juhtimisküsimustega. Seega kui keegi tahab mulle öelda, et ma tegelen agraarpartei ülesehitamisega, siis päris kindlasti see nii ei ole. Võrreldes mõne kandidaadiga on mul kindlasti parem tasakaalu tunnetus.

Kes teile siis ütleb, et te agraarparteid soovite üles ehitada? On see Saare või Sikkuti toetajad?

Erakonna sees kindlasti mõned inimesed. See, et erakond suudab lõpuks tulla välja teemadega, mis on valijatele väga olulised ja leida tasakaal. Näiteks traditsiooniline metsakaitsmine, aga samas elatuvad väga paljud inimesed metsandusest. Seal on tasakaalu küsimus.

Ma küsin uuesti, et kelle leeris teie olete - kas te olete pigem senini olnud Saare leeris või kuulute te Ossinovski leeri?

Mind küll kuskile leeri panna ei saa. Mul on väga konkreetne nägemus, mis mind eristab teistest kandidaatidest. Nemad hoiavad pehmetel teemadel erakonda edasi, mina olen teistmoodi, soovin muutuseid.

Kas te arvate, et olete heitluse must hobune - tulite üsna tundmatuna tundmatust kohast?

Ma pean ütlema, et erakonna liikmete jaoks ma ei tulnud tundmatust kohast. Teie jaoks võib-olla tõesti tulin. Minu taust on olnud Tallinn ja Järvamaa, aga mind seati üles hoopis Lõuna-Eestis. See näitab, et mul on erakonna sees toetus.

Millist tagasisidet te senini saanud olete?

Väga mitmekülgset. Mulle on näiteks kirjutanud või helistanud paljud inimesed, kes on maailmavaatelistel põhjustel lahkunud ja öelnud, et kaaluvad tagasitulekut.

Lõpetuseks küsin tööintervjuu küsimuse, et miks teie siis olete parem kui Riina Sikkut või Indrek Saar?

Kaks asja. Esiteks see, kuidas erakonda juhitakse. Ma olen olnud pikalt vabatahtlikega seotud. Aastal 2017 andis mulle president aasta vabatahtlike kaasaja märgi. Erakond ju koosneb vabatahtlikest. Ükskõik, mis ma oma elus teen, olen palju ma ära teinud suurte vabatahtlike inimhulkadega. Teine asi see, et ma olen reaalselt kohapeal olnud. See, miks ma räägin ebavõrdsusest - seda tahavad ära lahendada erakonna liikmed.