Ettepaneku kohaselt tuleb perearstiteenuse kulud kinni maksta mitte ravikindlustusest, vaid riigi muudest tuludest.

"Meie muudatus tagab kõigile inimestele perearstiteenuse, võimaldades ühtlasi kasutada sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast vabanevaid vahendeid nii inimeste paremaks raviks kui arstide ja õdede palgatõusuks. Samuti väheneb koolitatud töötajate lahkumine välismaale," selgitas Eiki Nestor.

Kui ravikindlustuseta inimesed hakkavad üldarstiabi saama samadel tingimustel kindlustatutega, vähenevad kulutused vältimatule abile ja kiirabile, lisas Nestor.

Tema kinnitusel on viimane aeg teha otsuseid, mis tagavad tervishoiusüsteemi suutlikkuse ka lähitulevikus.

"Nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kui Praxise analüüsid on leidnud, et Eesti peab meditsiini vallas laiendama tulubaasi ja tõhustama rahastamispoliitikat. Tervishoiule tehtavad kulutused kasvavad paratamatult – lisaks uutele ja kallimatele ravivõimalustele suureneb ühiskonnas eakate osakaal," rääkis Nestor.

Nestori sõnul pole sünnis laiutada käsi ja öelda, et raha lihtsalt ei ole. Sellest ei lühene ravijärjekorrad, ei tõuse arstide ja õdede palk ega pikene soodusravimite nimekiri.

"Poliitikute kohus on vastata küsimusele: kes maksab? Meie ettepanek on teha seda solidaarselt, sest nii saavutame kõige parema tulemuse kõigi tervise huvides," ütles Nestor.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse jõustumisajaks on kavandatud 2014. aasta 1. jaanuar. Hinnanguliselt on mõju riigieelarvele 75 kuni 80 miljonit eurot.