2016. aasta kevadel tekkis Tallinna Televisooni isegi selle üpris küsitava renomeega telekanali kohta veider seriaal nimega „Savisaare protsess“. Arusaamatu süžeega taiest nimetas Tallinna Televisiooni toonane juht Toomas Lepp intervjuus LP-le „reaalfantaasiaks, mis kukkus välja komöödiana“.

Seriaalis üritati Edgar Savisaare käimasolevat kohtuprotsessi näidata poliitilise arveteklaarimisena, oma jao said kätte ka uurijad ja prokurörid. Vaatajaid sarjal eriti ei olnud, miskipärast ei soovinud Toomas Lepp ka täpsustada, kui palju selle tootmine maksis. Samuti ei avalikustanud tootmise kulu ka linnapea kohustustes Taavi Aas, kellelt Anto Liivat (SDE) volikogus aru päris.

Avalikkuses levis tunne, et seriaal on Edgar Savisaare eraasi, mis valmib linnarahva raha eest. Seega polnud imestada, et 2016. aasta detsembris pani parteitu Erki Noole juhitav Tallinna volikogu revisjonikomisjon 2017. aasta tööplaani muuhulgas ka punkti „“Savisaare protsessi“ eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.“

Selle punkti surusid sinna sotsid, kes esitlesid seda märkimisväärse töövõiduna. Enne Erki Noolt revisjonikomisjoni juhtinud Hanno Matto selgitas toona, et sarja tootmiseks on kasutatud avalikke vahendeid ning kontrolli käigus tuleb välja selgitada, kas seda on tehtud seaduslikult ja otstarbekalt.

Kas komisjon õigupoolest ka reaalselt midagi uuris, on selgusetu, ent vähemalt enne 2017. aasta sügisesi valimisi nende tegevusel mingit nähtavat tulemust ei olnud, tööplaani punkt jäi täitmata. Avalikkust pahandanud telesarja tegemiseks kulutatud raha asjus on komisjon aga miskipärast leebunud, alanud aasta tööplaanidest leiame me üksnes punkti, mis tunnistab „Savisaare protsesessi“ uurimist nõudnud osa eelmises töökavas kehtetuks. Miks nii, kas see tähendab, et seriaal oli ikkagi kõigiti kohane meelelahutus, mida linnarahva raha eest valmistada ja ette kanda?

Praeguse revisjonikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Helve Särgava ütles Delfile, et eelmise aasta tööplaani vastav punkt otsustati tühistada seetõttu, et varasem komisjon ei jõudnud revideeritud materjali volikogule esitada ja uuel komisjonil ei ole juriidilisi volitusi kogutud materjalidega tegelemiseks. Kuidas on juhtunud nii, et eelmise komisjoni kogutud materjalid uuele ei kõlba, jääb seejuures arusaamatuks.

Lõik revisjonikomisjoni 2018. kinnitamata tööplaanist

2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2016 otsuse nr 191 punkt 1.2.

Särgava sõnul saab Savisaarest vändatud seriaali puudutav punkt täienduse alles siis, kui volikogu on tööplaani praegusel kujul kinnitanud. Millisel viisil naaseb see konkreetne punkt revisjonikomisjoni tööplaani pärast seda, kui tööplaan volikogu ees kinnitatakse, ta ei täpsustanud.

Lõik volikogu otsusest nr 191 ehk revisjonikomisjoni 2017. aasta tööplaanist

1.2 Sihtasutuse Tallinna Televisioon toodetud telesarja Savisaare protsess eelarveliste vahendite kasutamise
seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll;

"Tööplaanis ongi need konkreetsed kontrollimised, mis sinna on pandud. Tööplaaniga käibki nii, et see kinnitatakse volikogu istungil. Pärast seda määratakse konkreetsed revisjonikomisjoni liikmed, kes hakkavad vastutama konkreetsete kontrollimiste eest," ütles Särgava. "Kui see plaan on kinnitatud volikogu poolt, tuleb väga täpne ja konkreetne kontrollikava," rääkis Särgava telefonivestluses.

"Alustame selle teemaga otsast peale, kuid kahtlemata see materjal, mis on kogutud, loomulikult ka selle vaatame üle. Materjal on olemas ja see tuleb läbi arutada komisjonis. Nüüd on uus komisjoni koosseis ja vaatame, kas on vaja veel täiendavat kontrolli koostada. Siis tuleme sellega juba volikogu ette," lubas Särgava. Mispärast siis "Savisaare protsessi" rahastamise uurimist revisjonikomisjoni tööplaanis kirjas ei ole, jääb selgusetuks.

Volikogule esitatud eelnõus on ettepanek kinnitada 2018. aastaks revisjonikomisjoni tööplaani üheksa kontrollteemat. Mitte ükski neist aga ei puuduta "Savisaare protsessi" ega Tallinna Televisiooni.