Sotsid ja oravad võiksid ametisse panna veel kolm ministrit
Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsiooni plaanide kohaselt alustavad kahes ministeeriumis tööd kaks ministrit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tegutsevad peagi majandus- ja taristuminister (sotside kandidaat Urve Palo) ja väliskaubandus- ja ettevõtlusminister (Reformierakonna kandidaat).
Sotsiaalministeeriumis asuvad tööle aga tervise- ja tööminister (Reformierakonna kandidaat) ja sotsiaalhoolekandeminister (sotside kandidaat Helmen Kütt). Regionaalministri koht kaotatakse uues valitsues aga sootuks.
Vabariigi valitsuse seadust vaadates sellised sammud endast erilist anomaaliat ei kujutagi: president võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Nende ülesanded saab määrata kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Ministrite kulutused kaetakse riigikantselei eelarves selleks eraldi ettenähtud vahenditest.
Ministrite piirmäär on aga 15, mis tähendab, et regionaalministri kohagi oleks saanud alles jätta ja lisada veel kolm erivaldkonnaga tegelevat ministrit. Kui peaministril on soov aga ministrikohtadega kitsim olla ja nende senist arvu vähendada, võib president ametisse panna ka ministri, kes juhib korraga kahte ministeeriumi.
Nii on seaduses veel sätestatud teede- ja sideministri ametikoht, mida tegelikkuses aga pole eksisteerinud pärast 2002. aasta Mart Laari valitsust, mil seda tööd tegi Toivo Jürgenson. Järgmises Siim Kallase valitsuses täitis Liina Tõnisson nii majandus- kui teede- ja sideministri ülesandeid.
Muudatused pole tehniliselt keerukad
Tartu ülikooli riigiõiguse professori ja presidendi õigusnõuniku Ülle Madise sõnul tuleb peaministrikandidaadil Taavi Rõivasel esitada presidendile seaduses loetletud ministrite kandidaadid ja enne seaduse muutmist ei ole võimalik nimetada uute nimetuste ja uue tööjaotusega ministreid.
"Võimalik on nimetada siseministriks ja regionaalministriks üks ja sama isik - sarnaselt on tehtud ka minevikus, näiteks enne majandusministeeriumi ja teede- ja sideministeeriumi liitmist. Võimalik on ka nimetada sotsiaalminister ja majandus- ja kommunikatsiooniminister ning lisaks kaks ministrit, kelle ülesanded määrab peaminister. Kõik nad alustavad tööd kohe peale ametivande andmist. Kui Vabariigi Valitsuse seadust muudetakse, saab teha ministrite nimetustes vastavad muudatused," seletas Madise uute ministrite nimetamise tegevuskava.
Kui palju iseotsustamisõigust ministrite ja nende ülesannete määramisel peaministrile antakse ja kui palju peab ministeeriumide kohta olema öeldud seaduses, otsustab Riigikogu.
"Põhiseaduse järgi moodustatakse ministeeriumid seaduse alusel. Üleregulatsioon ei ole hea, samas ei tohiks parlamendi rolli valitsuse kontrollimisel liiga väikeseks muuta. Praegu on kõik ministeeriumid seaduses kirjas ja ministrite arvu lubatud ülempiir on 15. Tehniliselt ei ole muudatused kuigi keerukad, küllap läheb kõige rohkem aega muudatuste sisuliseks läbiarutamiseks. Tõhus osalemine Euroopa liidu asjade otsustamises ilmselt õigustab ministrite tööjaotuse parandamist," kommenteeris Madise muudatusi valitsuse töös.
